Larin Paraske (sünninimega Paraskeva Nikitina; 27. detsember 1833 Lempaala, Ingerimaa3. jaanuar 1904 Metsäpirtti, Lõuna-Karjala) oli isuri runolaulik.

Larin Paraske

Paraskel oli märkimisväärne mälu – ta oskas peast esitada üle 32 000 kalevalamõõdulise värsirea, mistõttu peetakse teda üheks hinnatuimaks Karjala kultuuri puudutava teabe allikaks.[1] ja nimetatakse mõnikord "Soome Mnemosyne'iks".[2] Ta värsid kogus peaasjalikult 1880. aastatel üles vaimulik Adolf Neovius, kes pani Paraskelt kokku kirja umbes 1583 teksti, mille hulka kuulus runolaule, vanasõnu, mõistatusi ja itkusid.[3]

Tema etlemist käisid kuulamas mitmed inspiratsiooni otsivad soome rahvusromantikutest heliloojad, teiste hulgas näiteks Jean Sibelius.[2]

Elulugu muuda

 
Albert Edelfeldi portree Paraskest (1893).

Paraskeva Nikitina sündis 1833. aastal etniliste isurite Mikitta Mikitanpoika (1802–1851) ja Tatjana Vasilovna tütrena Põhja-Ingerimaal Lempaala külas. Ta isa oli pärisori (lampuoti), kes elas renditalus. Paraske ema suri 1848. aastal ja isa neli aastat hiljem.[3]

1853. aasta abiellus Paraske Vaskela külast Sakkola maakonnast pärit Kaurila Teppananpoika (venepäraselt Gavril Stepanov) nimelise talupojaga. Kaurila oli Paraskest 20 aastat vanem ja kehva tervisega, kuid neil sündis aastatel 1855–1878 üheksa last, kellest kuus surid enne täisealiseks saamist. Ta abikaasa suri 1888. aastal.

1887. aastal kohtus ta rahvaluule kogumisega tegeleva vaimuliku Adolf Neoviusega, kes pani Paraske talenti tähele ja maksis talle rubla iga lauldud tunni kohta.

1889. aastal kolis Neovius Porvoosse ja veenis Paraske temaga kaasa minema, et nad saaks oma projekti lõpetada. Aastatel 1891–1894 esines ta mitmel korral Porvoos ja Helsingis, kogudes järjest tuntust.

1894. aastal naasis Paraske oma kodukohta. 1901. aastal määras Soome Kirjanduse Selts talle kirjanikutoetuse, kuid sellegipoolest elas Paraske pidevas vaesuses. Ta suri Sakkolas 1904. aastal.

Mälestuse jäädvustamine muuda

  • Skulptor Alpo Sailo valmistas 1936. aastal Paraskest kuju, mis püstitati 1949. aastal Helsingi Mannerheimintie tänava kõrval asuvasse Hakasalmi parki.[1]
  • Helsingi Kaarela linnaosas asub tema järgi nimetatud tänav.
  • 2004. aastal korraldatud võistlussaates "Suured soomlased" valiti Paraske 87. kohale.
  • Teda on kujutatud ühel Soome postmargil.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Public Art" (inglise keeles). Helsingi kunstimuuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. aprill 2002. Vaadatud 11. juuli 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,0 2,1 Senni Timonen. "Larin Paraske (1833 - 1904)" (inglise keeles). Soome Kirjanduse Selts. Vaadatud 25. juuni 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. 3,0 3,1 Väinö Kaasalainen. "Larin Paraske". Sakkolan historiaa (soome keeles). Vaadatud 25. juuni 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)