Lapstööjõud on alla 15-aastaste (Rahvusvahelise Tööhõiveorganisatsiooni (ILO) järgi) tööhõive ehk osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga. Lapstööjõud võib pärssida laste kehalist, sotsiaalset või vaimset arengut. Lapstööjõu kasutamine ohustab tulevaste põlvkondade võimet muutustega toime tulla. Eri riikides on kehtestatud erinevad vanusepiirangud, millest nooremaid lapsi tööle võtta ei tohi. Paljudes kolmanda maailma riikides on lapsed tööle võetud varases nooruses. Eriti kasutavad lapsi rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad. Lapstööjõu kontrollimine ja reguleerimine on kolmanda maailma riikides väga raske, sest lapsed töötavad väljaspool ametlikult reguleeritud tööturgu.

Lapstööjõu kasutamine muuda

Kogu maailmas on 218 miljonit 5–17-aastast last. Neist 152 miljonit (88 miljonit poissi ja 64 miljonit tüdrukut) on lapstööjõu kasutamise ohvrid. Peaaegu pooled neist (73 miljonit) teevad ohtlikku tööd. Kõige rohkem kasutatakse lapstööjõudu Aafrikas (72,1 miljonit), 62,1 miljonit Aasias ja Vahemere piirkonnas, 10,7 miljonit Ameerika Ühendriikides, 1,2 miljonit Araabia maades ning 5,5 miljonit Euroopa ja Kesk-Aasia riikides. Lapstööjõudu kasutatakse eelkõige põllumajanduses (71%), mis hõlmab kalandust, metsandust, loomakasvatust, vesiviljelust kui ka elatus- ja kaubanduslikku kasvatamist; 17% teenustest ja 12% tööstussektoris.[1]

Lapstööjõu kasutamist põllumajanduses on avastatud:

Lapstööjõu kasutamise kaotamine muuda

Tänapäeval on UNICEF ühinenud ILO-ga, et hoida ära laste tööjõu kasutamist. Valitsuste koostöös on UNICEF-i projekte rakendatud üle maailma. Seda selleks, et lapsed saaksid ohtlikust tööst eemalduda ja koolis käia. UNICEF töötab laste tööjõust mõjutatud riikides lapsi kaitsva keskkonna loomiseks – turvavõrgus, mis luuakse siis, kui valitsused ja kõik ühiskonnaliikmed teevad koostööd, et kaitsta lapsi igasuguse ebaseadusliku kasutamise vastu.[2]

Bangladeshis aitas UNICEF luua keskusi, mis pakuvad tüdrukutele kooliharidust, harrastustegevusi ja tervishoiuteenuseid. Programmi põhikomponent eeldab vanemate veenmist, et toetada tüdrukute haridust ja tunnustada tulevaste kasutegurite olemasolu, koolitades sealseid inimesi sellistes asjades.

Marokos on UNICEF aidanud sadu lapsi eemaldada keraamika, vaipade kudumise ja nahktööstuse ekspluateerivast tööst.

Burkina Fasos eemaldas UNICEF kolmest kullakaevanduspiirkonnast 150 last, et õpetada peresid ja kogukondi kaevandamise ohtude eest.

UNICEF on töötanud laste tööjõu vähendamiseks ja kõrvaldamiseks, kasutades järgmisi strateegiaid:

  • õiguskaitse, et tagada lapstööjõu kasutamine kehtiva õiguse alusel;
  • hariduse kättesaadavuse ning kvaliteedi ja asjakohasuse parandamine, koolide vägivalla käsitlemine;
  • perede ja kogukondade teadlikkuse tõstmine ning laste ekspluateerimise vastu võitlemine;
  • sotsiaalkaitseprogrammid ja rahasiirded, et parandada perekondade ja elanike majanduslikku olukorda, et vähendada vajadust laste saatmiseks tööle.[3]

Viited muuda

  1. "Facts and figures".
  2. "Lapstööjõud: kultuur või meeleheide?".
  3. "Child Labour". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2017.