Lapi tsiitsitaja
Lapi tsiitsitaja ehk keltsalind (Calcarius lapponicus L.) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast.
Lapi tsiitsitaja | |
---|---|
Isaslind hundsulestikus | |
Emaslind | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Värvulised Passeriformes |
Sugukond |
Tsiitsitajalased Emberizidae |
Perekond |
Calcarius |
Liik |
Lapi tsiitsitaja |
Binaarne nimetus | |
Calcarius lapponicus (Linnaeus, 1758) |
Levila muuda
On pesitsusajal levinud tsirkumpolaarselt Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Polaarjoonest lõuna pool ulatub pesitsusaegne levila ainult mägedesse.[1] Ta on rändlind. Talvitub avamaastikul Taanis, Inglismaal, Kesk- ja Ida-Aasias ja USA lõunaosas.
Eestis harv läbirändaja aprillis ja septembri teisest poolest hilissügiseni. Teda kohatakse peamiselt läänesaarte ning mandri loode- ja lääneosa mererannikul ja lagedatel põldudel, mujal sisemaal väga harva. Üksikutel kordadel on talvitunud.
Välimus ja käitumine muuda
Üldpikkus 14–15,5 cm. Hundsulestikus isaslind sarnaneb põhjatsiitsitaja ja rootsiitsitaja vanalindudega, kuid tal puudub valge lahuriba ning must värvus ulatub pugualale ja kehakülgedele. Puhkesulestikus on sulestik tuhmim ja mustad suled heledate ääristega. Erinevalt rootsiitsitajast ei tegutse ta kunagi roostikus.
Kutsehüüd on mahedakõlaline tlüü tjüet või höid, ka kruttiv rt rt. Laulab põõsaladvas või lennul, laul on kanepilinnu omaga sarnane sädin-vidin. Lapi tsiitsitaja tegutseb peaaegu eranditult maapinnal, kus liigub edasi kiirel jooksul, keha kummargil. Lennujoon on lainjas.
Elupaik ja pesitsemine muuda
Pesitsusajal asustab tundrat ja mägitundrat, tavaliselt soode ja veekogude lähedal. Pesa rajab maapinnale, kurnas on 2–4 muna.
Toitumine muuda
Pesitsusajal on toiduks peamiselt putukad, muul ajal rohkem seemned.
Viited muuda
- ↑ Kumari, E. Eesti NSV linnud. Eesti riiklik kirjastus. Tallinn 1954.
Välislingid muuda
- Lapi tsiitsitaja andmebaasis eElurikkus