Lanzarote konventsioon
Lanzarote konventsioon, pikemalt Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon (ingl k The Council of Europe Convention on the Protection of Children against Sexual Exploitation and Sexual Abuse, ka the Lanzarote Convention) on rahvusvaheline kokkulepe lastevastase vägivalla ja seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks[1]. Konventsioon võeti vastu oktoobris 2007. aastal Hispaanias Lanzarotel ning on seetõttu tuntud ka kui Lanzarote konventsioon. Konventsioon jõustus 1. juulil 2010, olles allkirjastatud kõigi 47 Euroopa Nõukogu liikmesriigi poolt[2]. 2017. aasta seisuga on konventsiooni ratifitseerinud 42 liikmesriiki, sealhulgas Eesti. Lanzarote konventsioon on esimene ja kõige ulatuslikum rahvusvaheline leping, mis käsitleb laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest[3].
Üldiselt muuda
Konventsiooni saamislugu muuda
Seksuaalne ärakasutamine ja seksuaalne kuritarvitamine on üks hullemaid lastevastase vägivalla vorme, kuna see põhjustab ohvritele väga raskeid vaimseid kui ka füüsilisi traumasid kogu eluks. Laste seksuaalne ärakasutamine on viimasel ajal sagenenud soodustatuna info- ja sidetehnoloogia kiirest arengust. UNICEFi andmetel kogeb igal aastal seksuaalset väärkohtlemist 2 miljonit last[4]. Väga suur osa lastega seotud seksuaalkuritegudest pannakse toime inimeste poolt, kes kuuluvad lapse pere- või lähikonda. See raskendab oluliselt lapse jaoks kuriteost teada andmist ning seetõttu puudub info tegelikust laste seksuaalse väärkohtlemise ulatusest.[5]
Arvestades, et laste heaolu ja turvalisuse tagamine on kõigi Euroopa Nõukogu liikmesriikide ühine huvi ja võttes arvesse eespool mainitut, allkirjastati 25. oktoobril 2007. aastal Lanzarote konventsioon[1].
Konventsiooni sisu muuda
Lanzarote konventsioon on kõige laiahaardelisem rahvusvaheline lepe, mis on loodud kaitsmaks lapsi seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. Selle aluseks on võetud ÜRO ja Euroopa Nõukogu vastava teemaga seotud normid. Neid on laiendatud, katmaks kõikvõimalikke seksuaalkuritegusid alaealiste suhtes (lapse seksuaalne kuritarvitamine, prostitutsioonile sundimine, lapse ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil, lapspornoga tegelemine, lapse kõlbeline rikkumine) ja määratlemaks neid kuriteona. Konventsiooniga on kaetud ka seksuaalne ärakasutamine pere või lähedaste ringis ning kõikvõimalik seksuaalne ärakasutamine raha teenimise eesmärgil. Konventsiooniga liitunud riigid peavad kehtestama konkreetsed õigusaktid ja kasutusele võtma meetmed, ennetamaks seksuaalvägivalda, kaitsmaks lapsohvreid ja karistamaks süüdlasi, pidades selle juures silmas peaasjalikult laste huve. Samuti edendab konventsioon üleüldist rahvusvahelist koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks.[2]
Eesmärgid muuda
Lanzarote konventsioonil on kolm peamist eesmärki: laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise tõkestamine ning selle vastu võitlemine; seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse; laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise vastase riikliku ja rahvusvahelise koostöö edendamine[1].
Eesmärkide saavutamiseks on konventsioonis sätestatud kindlad meetmed, mida leppega liitunud riigid peavad rakendama.
Seksuaalvägivalla ennetamine muuda
Seksuaalkuritegude ennetamiseks peab riik:
- tagama, et lastega töötavad isikud oleksid teadlikud ja koolitatud antud teemal ning neil endil puuduks kriminaalkaristus selles vallas;
- tagama, et lapsed saaksid koolist teavet seksuaalse ärakasutamise ohust ning viisidest, kuidas end kaitsta;
- võimaldama seksuaalhälbega inimestele tõhusaid tugiprogramme kuritegude ärahoidmiseks;
- suurendama üldsuse teadlikkust antud teemast.[1][6]
Ohvrite kaitsmine muuda
Seksuaalse ärakasutamise ohvriks langenud laste kaitsmiseks peab riik:
- looma tugiprogramme ohvritele ja nende lähedastele;
- tagama ohvritele kiire psühholoogilise abi ja pikaajalise teraapia;
- julgustama teavitamist seksuaalsest väärkohtlemisest või sellekohasest kahtlusest;
- looma nõuandetelefoni või internetinõustamise, et nõu ja abi saaks küsida ka konfidentsiaalselt;
- tagama lapse turvalisuse, privaatsuse ja minimaalse traumeerimise kuritegude menetlemise käigus.[1][6]
Seksuaalvägivalla vastane võitlus muuda
Seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks peab riik käsitlema kuriteona:
Lanzarote konventsioon näeb ette võimaluse esitada süüdistus kodanikule ka välismaal toime pandud kuriteo eest tema kodumaale naasmisel, isegi juhul kui teo toimepanemise riigis ei ole see karistatav[2].
Leppe täitmisel on väga oluline rahvusvaheline koostöö, eriti küberturvalisuse tagamiseks, seetõttu on konventsiooniga liituma oodatud riigid ka väljastpoolt Euroopa Nõukogu. Selleks, et kõik leppeosalised täidaksid oma kohustusi, on konventsiooniga kehtestatud järelevalvesüsteem konventsiooni rakendamise jälgimiseks.[2]
Lanzarote Komitee muuda
Komitee tegevus muuda
Lanzarote Komitee (ingl k The Lanzarote Committee) on loodud jälgimaks seda, et kõik konventsiooniga liitunud riigid rakendaksid tõhusalt konventsioonis sätestatud meetmeid. Selle eesmärgiks on saada ülevaade hetkeolukorrast ja leida kõige paremini töötavad meetmed. Samuti lihtsustab komitee tegevus riikidevahelist informatsiooni ja kogemuste vahetamist, mis omakorda suurendab kõikide riikide võimekust seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemiseks.[2]
Seiremehhanismid muuda
Järelevalve teostamiseks kasutatakse mitmeid seiremehhanisme, nagu küsitlused ja aruannete koostamine. Riikliku olukorra hindamiseks laste kaitsmisel seksuaalse vägivalla eest on välja töötatud erinevad küsimustikud, millele iga riik peab ise vastama. Vastuste põhjal annab komitee oma hinnangu hetkeolukorrale ning koostab ka kõiki riike hõlmava rakendusaruande.[7]
Konkreetsema ülevaate saamiseks leppe rakendamise hetkeolukorrast on seire on jagatud järelevalvevoorudeks ning igas voorus keskendutakse ühele kindlale teemale.
Esimene järelevalvevoor muuda
Esimese järelevalvevooru teema oli laste kaitsmine seksuaalse vägivalla eest pere- ja lähiringkonnas. 2015. aastal valmis selleteemaline rakendusaruanne, milles vaadeldi 26 riiki, kes olid esimese järelevalvevooru alguseks konventsiooni ratifitseerinud. Peamise probleemina toodi aruandes välja, et paljudes riikides puudub piisavalt põhjalik andmekogumissüsteem seksuaalse väärkohtlemise kohta, mistõttu on ka keeruline leida viise selle vastu võitlemiseks. Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata lapse võimalikult vähesele traumeerimisele kriminaalmenetluse käigus, eriti juhul kui kurjategijaks on olnud inimene lapse lähiringkonnast.[8]
Teine järelevalvevoor muuda
Teine järelevalvevoor käsitleb laste enda poolt loodud seksuaalse sisuga materjalide võimalikku väärkasutamist, arvestades info- ja sidetehnoloogia võimalusi[2]. Teise järelevalvevooru on kaasatud ka Eesti[8].
Eesti muuda
Eesti ratifitseeris Lanzarote konventsiooni 22. novembril 2016. aastal ning see jõustus 1. märtsil 2017. aastal, olles sellega üks viimaseid Euroopa Nõukogu riike, kes leppe ellu viis[3][9].
Tegevuskavad muuda
Konventsiooni eest vastutavaks ministeeriumiks on justiitsministeerium, kuid meetmete ja tegevuste elluviimisesse on kaasatud ka sotsiaal- ja siseministeerium. Konventsiooni ratifitseerimisega ei muudetud ühtki Eestis kehtivat seadust, erinevates riiklikes strateegiates sätestatu oli juba vastavuses kõigi konventsioonis nõutud tegevuste ja meetmetega. Lanzarote konventsiooni täitmiseks vajalikud tegevused on kirjas laste ja perede arengukavas aastateks 2012-2020, vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015-2020 ning nendekohastes rakendusplaanides. Samuti on konventsioon seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015-2019, mille üheks prioriteediks on võitlus alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegevusega.[10]
Rakendamine Eestis muuda
Eestis on avatud mitmeid abi- ja vihjeliine seksuaalse väärkohtlemise tõkestamiseks. Vihjeliini kaudu on võimalik teada anda internetist leitud ebaseaduslike materjalide kohta[11]. Lasteabitelefonil (116 111) saab teada anda abivajavast lapsest ning küsida nõu. Vajadusel edastatakse info politseile ning vastava ala spetsialistidele, et pakkuda kohest abi ja nõustamist[12]. Seksuaalselt väärkoheldud lastele on tagatud kohene ohvriabi: psühholoogiline nõustamine, abi juriidilistes küsimustes, vajadusel ka turvaline majutus, toitlustus ja tervishoiuteenused. Samuti toetab riik teavituskampaaniaid avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks laste seksuaalsest väärkohtlemisest, et tagada selle märkamine, ohvrite kiire aitamine ning süüdlaste karistamine.[13]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Lanzarote konventsioon" (PDF). Justiitsministeerium. 10.09.2014. Vaadatud 14.10.2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Briefing" (PDF) (inglise keeles). Secretariat of the Lanzarote Committee. 27.02.2017. Vaadatud 14.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 "Mapping out the Lanzarote Convention". Council of Europe (inglise keeles). Vaadatud 14.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Factsheet on commercial sexual exploitation and trafficking of children" (PDF) (inglise keeles). UNICEF. Vaadatud 14.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)[alaline kõdulink] - ↑ "Explanatory Report" (PDF) (inglise keeles). Lanzarote: Council of Europe. 25.10.2007. Vaadatud 14.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 6,0 6,1 6,2 "Building a Europe for and with children" (PDF) (inglise keeles). Council of Europe. Vaadatud 16.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Lanzarote Committee". Council of Europe (inglise keeles). Vaadatud 15.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 8,0 8,1 "1st implementation report" (PDF) (inglise keeles). Lanzarote Committee. 8.01.2016. Lk3-4. Vaadatud 15.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Ratification of the Lanzarote Convention by Estonia". Council of Europe (inglise keeles). 25.11.2016. Vaadatud 15.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Eesti ratifitseerib lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaitsva konventsiooni". Eesti Kohtueksperiisi Instituut. 01.06.2016. Vaadatud 15.10.2017.
- ↑ "Mis on vihjeliin?". Targalt internetis. Vaadatud 15.10.2017.
- ↑ "Lasteabi 116 111". Lasteabi. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 15.10.2017.
- ↑ "Replies to the general overview questionnaire. Estonia" (PDF) (inglise keeles). Lanzarote Committee. 25.02.2014. Vaadatud 15.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)