Langhansi rakk
- Mitte segi ajada Langerhansi rakkudega
Langhansi rakud ehk Langhansi hiidrakud on osadel loomadel granulomatoossete põletikuliste seisundite korral, nagu näiteks tuberkuloos, sarkoidoos, leepra, süüfilis jt esinev mitmetuumaliste (näit 10) hiidrakkude tüüp.
Langhansi rakkude olemasolu, areng, morfoloogia, histoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Langhansi rakud võivad osade autorite järgi pärineda (diferentseerumine) tõenäoliselt monotsüütidest, kuid nende formeerumise stiimulid pole selged, arvatakse, et siin mängivad rolli immunoloogilised mehhanismid (näiteks tsütokiinid, makrofaagid, T-rakud jt) ja luuakse immuunkontrolli all olev granuloom.
Langhansi rakkude lähedal paiknevad lümfotsüüdid.
Langhansi rakud on nimetatud nende kirjeldaja Saksa patoloogi Theodor Langhansi (1839–1915) auks, kes kirjeldas neid 1868. aastal.[1]
Viited muuda
- ↑ Phillip K. Peterson, Genya Gekker, Shuxian Hu jt, Multinucleated Giant Cell Formation of Swine Microglia Induced by Mycobacterium bovis, The Journal of Infectious Diseases 1996; 173:1194-201, veebiversioon (vaadatud 6.06.2015)(inglise keeles)
Kirjandus muuda
- Mayra Silva Miranda, Adrien Breiman, Sophie Allain, Florence Deknuydt ja Frederic Altare, The Tuberculous Granuloma: An Unsuccessful Host Defence Mechanism Providing a Safety Shelter for the Bacteria?, Clinical and Developmental Immunology, 2012 ,Article ID 139127, 14 lk, http://dx.doi.org/10.1155/2012/139127, veebiversioon (vaadatud 6.06.2015)(inglise keeles)