Laisaba
roomajate perekond
Laisaba (Laticauda) on maoperekond. Teadlased loevad, et laisaba hammustus on loomadele eluohtlik, kuid oma tasase loomuse tõttu hammustavad nad harva.
Laisaba | |
---|---|
Laticauda colubrina | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
Klass |
Roomajad Reptilia |
Selts |
Soomuselised Squamata |
Alamselts |
Maolised Serpentes |
Infraselts |
Alethinophidia |
Ülemsugukond |
Colubroidea |
Sugukond |
Mürknastiklased Elapidae |
Alamsugukond |
Laisabalased Laticaudinae |
Perekond |
Laisaba Laticauda Laurenti, 1768 |
Klassifikatsioon muuda
- 1978. klassifitseeriti laisabad merimadulaste sugukonna alamsugukonda laisabalased;[1]
- Tänapäeval klassifitseerivad erinevad autorid laisaba perekonda erinevalt, nii merimadulaste kui ka laisabalaste alamsugukonda.
Laisaba perekond liigitatakse roomajate andmebaasis järgmisteks liikideks[2]:
- Laticauda colubrina Schneider, 1799
- Laticauda crockeri (järve-laisaba) Slevin, 1934
- Laticauda frontalis De Vis, 1905
- Laticauda guineai Heatwole, Busack & Cogger, 2005
- Laticauda laticaudata (rõngas-laisaba) Linnaeus, 1758
- Laticauda saintgironsi Cogger & Heatwole, 2005
- Laticauda schistorhynchus Günther, 1874
- Laticauda semifasciata (suur laisaba) Reinwardt, 1837
Levila muuda
Nad elavad peamiselt lõunapoolsetes rannikuvetes ja osaliselt ka maismaal Aasia saartest läänes kuni Indiani, põhjas kuni Jaapanini ja Fidžini.
Eluviis ja toitumine muuda
Nad on valdavalt öise eluviisiga ja elavad nii vees kui ka maismaal. Toituvad mitut liiki kaladest.
Paaritumine ja paljunemine muuda
Emased ja isased laisabad paarituvad maismaal. Mitu isast moodustavad ühe emase ümber paaritumiskuhja. Emased munevad munad pessa, mis arvatakse maismaal asuvat.
Viited muuda
- ↑ Loomade elu 5:307.
- ↑ Peter Uetz & Jakob Hallermann. roomajate andmebaas – Laticauda veebiversioon (vaadatud 09.10.2013) (inglise keeles)
Välislingid muuda
- Joseph Nicolas Laurenti,Specimen medicum, exhibens synopsin reptilium emendatam cum experimentis circa venena et antidota reptilium austriacorum, Vienna Joan Thomae, lk 109–110, 1768, OpenLibrary raamat veebiversioon (vaadatud 9.10.2013) (ladina keeles)