See artikkel räägib Platoni dialoogist; väepealiku kohta vaata artiklit Laches (kindral).

"Laches" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

"Lacheses" pöörduvad Lysimachos ja Melesias kahe väepealiku, Lachese ja Nikiase poole, küsides neilt nõu, kas nende pojad peaksid õppima turvises võitlemise kunsti või ei. Nikias peab seda vajalikuks, spartalasi eeskujuks pidav Laches leiab aga, et seda ei peaks õpetama. Seejärel pöörduvad nad Sokratese poole, paludes, et ta oleks vahekohtunikuks.

Sokrates leiab, et kuna erinevused arvamustes on tingitud vapruse küsimusest, siis tuleks enne otsuse langetamist määratleda, mis on vaprus. Laches vastab, et vaprus on see, kui sõdur jääb lahingus paigale ja võitleb, Sokrates leiab aga, et see definitsioon on liiga spetsiifiline. Seejärel pakub Laches välja, et vaprus on teatav visa enesele kindlaksjäämine, ent Sokrates laidab ka seda definitsiooni, öeldes, et vahel on vapram lahingust taanduda, ja Laches nõustub sellega. Seejärel tunnistab kindral, et ei suuda vaprust määratleda.

Nüüd küsib Sokrates abi Nikiaselt, kes arvab, et vaprus on teadmine tulevaste lootuste ja ohtude kohta, millest tulenevalt omistab ta vapruse üksnes täiskasvanud inimestele. Sokrates leiab seevastu, et tulevaste asjade teadmiseks peab see sisaldama ka teadmisi olnu ja oleva kohta, määratledes seega mitte vaprust, vaid kogu vooruslikkust, millest vaprus moodustab vaid ühe osa.

Nagu Platoni varasematele dialoogidele üldiselt omane, nii jääb ka selles dialoogis lahendus leidmata ja vaprus määratlemata.

Välislingid muuda