LXDE on vabatarkvaraline töölauakeskkond, suunatud eelkõige vanematele ja nõrgema riistvaraga arvutitele või uuematele nõrgema riistvaraga seadmetele nagu netbookid ja mobiilseadmed.[1] LXDE töötab UNIXi ja teiste POSIXi standarditele vastavate platvormidega, nagu näiteks Linux[2][küsitav], FreeBSD[3] jne. Arendajate väitel on LXDE kiire ja kasutab vähem protsessori (CPU) ja muutmälu (RAM) ressursse, kui teised analoogsed töölauakeskkonnad.[1]

LXDE

LXDE kuvatõmmis Lubuntu 9.10-st
Autor Hong Jen Yee
Arendaja The LXDE Team
Esmaväljalase 2006
Viimane väljalase 0.10.1 / 25.02.2021 Muuda Vikiandmetes
Eelvaate väljalase 0.99.1 / 20. veebruar 2016
Kirjutatud keeles C
OS UNIXi-laadne operatsioonisüsteem
Keeled mitmekeelne
Arenduse staatus aktiivne
Suunitlus töölauakeskkond
Litsents GNU GPL ja LGPL
Veebisait lxde.org

Tähekombinatsioon LXDE tähendab inglise keeles Lightweight X11 Desktop Environment ehk kerge X11 töölauakeskkond. LXDE kasutab osaliselt GNU Üldist Avalikku Litsentsi (GNU GPL) ja osaliselt GNU Vähem Üldist Avalikku Litsentsi (GNU LGPL).[1]

Ajalugu muuda

Projektile pani aluse Taiwani häkker Hong Jen Yee (hüüdnimega PCMan), kui ta avaldas 2005. või 2006. aastal PCMan File Manageri (PCManFM), millest sai LXDE esimene komponent.

24. oktoobril 2008 asutas osa arendajaid Berliinis LXDE Sihtasutuse (LXDE Foundation). Nüüd kuulub sinna arendajaid Afganistanist, Ameerika Ühendriikidest, Ghanast, Hiinast, Hispaaniast, Indiast, Itaaliast, Koreast, Kreekast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Türgist. Sihtasutuse eesmärk on LXDE projekti esindamine juriidilistes ja finantsküsimustes ning projekti üleüldine edendamine.[4]

Arendamine muuda

LXDE on kirjutatud C programmeerimiskeeles kasutades GTK+ 2 töövahendeid.[2]

Komponendid muuda

Erinevalt teistest töölauakeskondadest pole LXDE komponendid kuigi tihedalt keskkonda integreeritud ja võivad üksteisest ka eraldi töötada. LXDE komponentideks on:[2]

  • PCMan File Manager
  • LXLauncher – rakenduste käivitaja
  • LXPanel – töölaua paneel
  • LXSession – sessioonihaldur
  • LXAppearance – kujunduse muutja
  • leafpad – tekstiredaktor
  • Xarchiver – arhiivindusprogramm
  • GPicView – pildivaatur
  • LXMusic – muusikamängija
  • LXTerminal – terminali emulaator
  • LXTask – tegumihaldur (task manager)
  • LXDM – X kuvahaldur
  • LXNM – väike internetiühenduse daemon (teenus), mis aitab traadita internetiga ühenduse loomisel (ainult Linuxis)
  • Openboxaknahaldur

Nõuded riistvarale muuda

LXDE toetab mitmeid protsessoriarhitektuure, sealhulgas Intelit, MIPS-i ja ARM-i. Kuna eesmärk on energia- ja ressursisäästlikkus, sobib see mobiilseadmetele ja netbookidele. Seda on võimalik kasutada ka vanemate arvutitega.[2]

Vanemate arvutite osas on nõuded riistvarale sarnased Windows 98 omadega. Soovituslik on vähemalt Pentium II protsessor ja 128 MB muutmälu. Seda eelkõige selle pärast, et teised rakendused, mida arvutis kasutatakse, näiteks Firefox või OpenOffice.org vajavad rohkem mälu.[2]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 "LXDE: Home" (Inglise k.). LXDE. Vaadatud 02.03.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "LXDE: About" (Inglise k.). LXDE. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.10.2008. Vaadatud 02.03.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. "FreeBSD@wiki.lxde.org". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2017. Vaadatud 12. jaanuaril 2017.
  4. "About LXDE Foundation" (Inglise k.). LXDE Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.05.2010. Vaadatud 02.03.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid muuda