Lümfotsütoosiks ehk lümfotsütaarseks leukotsütoosiks (inglise keeles lymphocytosis) nimetatakse ebanormaalselt suurt lümfotsüütide sisaldust veres. Lümfotsütoosi esineb nii loomadel kui ka inimestel.[1]

Lümfotsütoosi levinuim diagnoosimismeetod on täisvereanalüüs.

Inimveres muuda

Absoluutne lümfotsütoos täisvereanalüüsi alusel muuda

Täisvereanalüüsi tulemused, mis näitavad absoluutset lümfotsütoosi:

  • vastsündinutel ja imikutel: lümfotsüüte > 9000/μl kohta (SI 9000 × 106/L)
  • vanematel lastel: lümfotsüüte > 7000/μl (SI 7000 × 106/L)
  • täiskasvanul: lümfotsüüte > 4000/μl (SI 4000 × 106/L).

Suhteline lümfotsütoos muuda

Suhtelist lümfotsütoosi loetakse alla 2-aastaste laste puhul normaalseks seisundiks.

Põhjused muuda

Stress-lümfotsütoos muuda

Leukotsütoosi võivad põhjustada ka

Absoluutne lümfotsütoos muuda

Endokriinhaigused muuda

Ebanormaalselt suur lümfotsüütide sisaldus võib osutada ka mõnele endokriinsüsteemi haigusele, näiteks:

Äge infektsioon muuda

Leukotsütoosi võivad põhjustada mitmed viirused ja nakkushaigused:

Ebanormaalselt suur leukotsüütide sisaldus võib esineda ka ägedatest infektsioonidest paranemisel.

Krooniline infektsioon muuda

Persisteeriv lümfotsütoos (krooniline) muuda

Kasvajad muuda

Viited muuda

  1. Physiology and Pathophysiology of WBCs, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (inglise keeles)

Välislingid muuda

  • [1], Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia-onkoloogia kliinik, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)
  • Tracy I. George,Malignant or benign leukocytosis, doi: 10.1182/asheducation-2012.1.475ASH Education Book December 8, 2012 vol. 2012 no. 1 475-484, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Lymphocytosis seisuga 26.02.2014.