Lüganuse vald

vald Ida-Virumaal (2017)
 See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artikleid Lüganuse vald (2013) ja Lüganuse vald (1939).

Lüganuse vald on vald Ida-Viru maakonna loodeosas Soome lahe kaldal.

Lüganuse vald


Pindala: 599 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 8250 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 13,8 in/km²
EHAKi kood: 0442[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kiviõli
Kaart

Lüganuse vald moodustati 2017. aastal senise Lüganuse valla, Kiviõli linna ja Sonda valla liitmisel. Lüganuse vallavolikogu ei nõustunud vabatahtlikult liitumisega ja vaidlustas sundliitmise Riigikohtus, kuid jäi seal kaotajaks.[4]

Lüganuse vallavanem on Marja-Liisa Veiser.[5] Eelmine vallavanem oli Andrea Eiche.[6]

Asustus muuda

Vallas on 2 linna, 3 alevikku ja 48 küla.

Linnad: Kiviõli (4729), Püssi (872)

Alevikud: Erra (136), Lüganuse(433) ja Sonda (384)

Külad: Aa, Aidu, Aidu-Liiva, Aidu-Nõmme, Aidu-Sooküla, Aruküla, Arupäälse, Aruvälja, Hirmuse, Irvala, Jabara, Koolma, Kopli, Kulja, Liimala, Lipu, Lohkuse, Lümatu, Maidla, Matka, Mehide, Moldova, Mustmätta, Oandu, Ojamaa, Piilse, Purtse, Rebu, Rääsa, Salaküla, Savala, Sirtsi, Soonurme, Tarumaa, Uniküla, Varja, Veneoja, Virunurme, Voorepera, Erra-Liiva, Ilmaste, Koljala, Nüri, Satsu, Uljaste, Vainu, Vana-Sonda, Varinurme

Ajalugu muuda

Lüganuse kihelkond on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus. Kihelkond hõlmab praeguse Kiviõli linna, Lüganuse ning osaliselt Viru-Nigula ja Toila valla territooriumi. Kihelkonnas kõneldi Alutaguse murde Lüganuse murrakut.

13. sajandi alguses oli Lüganuse kihelkonna alal Askälä muinaskihelkond, mis oli osa ajaloolisest Viru maakonnast. Askälä muinaskihelkonnas oli mitu linnust: Alulinn, Purtse Taramägi (linnus) ja Purtse Tarakalda linnamägi.

Kirikukihelkonnana moodustati Lüganuse kihelkond (Lyggenus Kirspel) 13. sajandil. Lüganuse kirikut, mille kaitsepühak on Ristija Johannes, ehk rahva keeles Lüganuse Jaani kirikut on esmamainitud 1373. aastal. 15. sajandil liideti Lüganuse kirikukihelkond halduslikult Alutaguse kihelkonnaga ja see läks Narva lääni koosseisu. 15.–18. sajandil muudeti mitu korda kihelkonna piire.

Kirikukihelkonnana eksisteeris Lüganuse kihelkond 1917. aastani. Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad likvideeriti. Lüganuse kuulus edaspidi osaliselt Püssi valla alla. Lüganuse vald loodi 1939 peamiselt Püssi valla maadele, 1950. aastal vald kaotati. Valla staatus ennistati 11. juulil 1991.

Lüganuse ja Maidla valla ning Püssi linna ühinemisel moodustati 27. oktoobril 2013 uus omavalitsusüksus – Lüganuse vald. 2017. aastal otsustas Vabariigi Valitsus liita haldusreformi käigus moodustatava Lüganuse vallaga senised Lüganuse valla, Kiviõli linna ja Sonda valla.

Loodus muuda

 
Aidu karjääri on rajatud sõudekanal

Varja rändrahn on looduskaitsealune rabakivist hiidrahn Lüganuse vallas Varja külas.

Ahermu juga asub Lüganuse vallas Jabara külas, Tallinna–Narva maantee ja Ahermu talu lähistel. Randadest asuvad vallas Liimala rand ja Aa rand.

Suurim valla jõgi on Purtse jõgi, mille lisajõgedeks on vallas suuruselt teine Kohtla jõgi ja Erra jõgi.

Vallas asuv Ontika paekallas on Põhja-Eesti pankranniku võimsaim osa. Ontika paekaldal asuvad nii Põhja-Eesti pankranniku kui ka Baltimaade kolm kõrgeimat juga: Valaste (30,5 m), Saka ja Karjaoru.

Valla juhtimine muuda

Lüganuse Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, mille moodustab volikogu ja mida juhib vallavanem. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.

Lüganuse Vallavolikogu juhib volikogu liikmete seast valitud volikogu esimees. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone ning volikogu liikmed võivad igaüks kuuluda ühte fraktsiooni. Volikogul on eestseisus, mis on volikogu esimehele nõuandev tööorgan, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja kõikide volikogu alatiste komisjonide esimehed.[7]

Sümboolika muuda

2017. aasta detsembris kuulutas vallavalitsus välja konkursi uue ühinenud Lüganuse valla sümboolika leidmiseks. Konkursile laekus 31 tööd erinevatelt autoritelt, võitjaks osutus kavand „Sookail 2".

Lüganuse valla vapp: Rohelisel kilbil hõbedane/valge laiendatud pinnaga ärastala ja must õisikrist sookailu õitest. Lüganuse valla lipp: Rohelisel taustal valge laiendatud pinnaga ärastala ja must õisikrist sookailu õitest.

Õisikrist sümboliseerib tugevust, on iidne kaitsesümbol ja tähistab koostööd, aga viitab ka hiiemäele, muinaseestlaste pühapaigale ning muistsetele asustustele (Askele, Uljaste). Sookail sümboliseerib valla soist pinnast ja looduskaitsealasid, tuntud ravimtaimena ka jõudu ja väge. Hõbedane ärastala sümboliseerib valla mägesid. Langeva mäenõlvana viitab see spordi edendamisele – vallas on erakordselt head sportimisvõimalused: Kiviõli Seikluskeskus, motokeskus, Aidu veespordikeskus. Roheline värv viitab metsadele ja viljeldavale põllumajandusele. Must värv tähistab tööstust, kaevandusi ja tööstuse arengu tõttu tekkinud asulaid. Hõbedane värv märgib valgust ja vaimsust.

Lüganuse valla sümbolid võeti kasutusele 19. oktoobrist 2018.[8]

Kultuur muuda

 
Purtse vasallilinnus on populaarne turismisihtkoht

Lüganuse vallas asub alates 2019. aastast tegutsev Salapiiritusveo muuseum ja aastast 2015 avatud Purtse jahisadam.[9]

Kõrkküla kivirist on paekivist rist Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kõrkkülas Tallinna–Narva maantee vasakus ääres, püstitatud sinna 1590. aastal surma saanud vene bojaari Vassili Rosladini mälestuseks.

Külaelu edendamiseks loodi 2007. aastal MTÜ Lüganuse Küla Selts.

Valla üheks suurürituseks on igal aastal toimuv Maarahva Laat.

Lüganuse valla ajaleht muuda

Lüganuse Vallaleht ilmub paralleelselt eesti ja vene keeles ning vahendab Lüganuse valla uudiseid.

Haridus muuda

 
Püssi koolihoone rajati Eesti vabariigi algusajal ja seda peetakse üheks selle perioodi esinduslikumaks algkoolihooneks Eestis

Lüganuse vallas on viis kooli: Lüganuse Kool, Maidla Kool, Kiviõli I Keskkool, Kiviõli Vene Kool ja Sonda Kool; kolm lasteaeda: Püssi Marjakese Lasteaed, Kiviõli linna lasteaed Kannike, Erra Lasteaed; Maidla kooli lasteasutus ja Sonda Kooli lasteaia liitrühm.

Huvikoole on kaks: Kiviõli Kunstide Kool ja Maidla Huvikool.

Viited muuda

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 2.09.2023.
  3. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017 määruse nr 102 “Kiviõli linna, Lüganuse valla ja Sonda valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine” põhiseaduspärasuse kontroll
  5. https://www.lyganuse.ee/vallavalitsuse-koosseis
  6. Merili Nael (14. juuni 2020). "Kohalikud protestivad puuraukude rajamise vastu Uljaste järve lähedusse". Eesti Rahvusringhääling. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2020.
  7. https://www.riigiteataja.ee/akt/428042018065?leiaKehtiv
  8. https://www.lyganuse.ee/sumboolika?inheritRedirect=true
  9. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2021. Vaadatud 12. detsembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda