Lõimitud aine- ja keeleõpe
Lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õpe on metoodika, mille abil omandatakse võõrkeel teisi aineid õppides. Metoodika tõhusus seisneb asjaolus, et õpetaja keskendub korraga nii aine sisule, õpetatavale keelele kui ka õpioskuste arendamisele.
Lõimitud aine- ja keeleõpe võib Eestis alata juba lasteaias, kuid seda saab rakendada ka mistahes kooliastmes.[1] Vähem on Eestis levinud LAK-õppe kasutamine ülikoolides ja täiskasvanute hariduses.[2]
Ajalugu muuda
Lõimitud aine- ja keeleõppe taustaks selle tänapäevasel kujul on Kanadas 1960. aastatest alates rakendatud keelekümblus. Seejärel on seda metoodikat rakendatud mitmel pool üle maailma. Ingliskeelne termin content and language integrated learning võeti kasutusele 1994. aastal Euroopas ja LAK-õpe on kujunenud osaks Euroopa Liidu keeleõppepoliitikast. Eestikeelne termin "lõimitud aine- ja keeleõpe" võeti kasutusele 2007. aasta suvel alanud otsingute tulemusena.[3][4]
Mitmetes Tallinna koolides alustati võõrkeelse aineõpetusega juba 1960. ja 1970. aastatel (peamiselt inglise keeles, kuid ka prantsuse ja saksa keeles). Tänapäeval rakendatakse LAK-õpet nii eesti kui ka vene õppekeelega koolides ning viimase kahe aastakümne jooksul on märgatavalt kasvanud eestikeelset õpet andvate vene koolide arv.[1]
Iseloomustus muuda
Teise aine ja keele õppimise kombineerimise eesmärk võib olla nii rahvusvähemuse lõimimine kui ka lihtsalt ühe lisakeele õppimine.[5] Eduka lõimitud aine- ja keeleõppe tagamisel on keele, ainesisu ja õpioskuste tähtsus võrdne. Lisaks on oluline õpetajate pidev omavaheline koostöö üksteise töö toetamisel – aineõpetaja õpetab ühtlasi ka keelt ja keeleõpetaja ülesandeks on siduda õpe konkreetses ainevaldkonnas kasutatava keelega.[1] LAK-õpe on võimalus keele õpetamiseks ilma võõrkeeleõppe mahtu suurendamata (pikendades aga siiski võõrkeele õppija sihtkeelses keskkonnas viibimise aega).[3]
Aine- ja keeletundide üldiseloomustus LAK-õppe raames:[6]
- ainetundides õpitakse keelt ja õpioskusi ning teadmiste edastamisel kasutatakse hõlbustavaid ja toetavaid meetodeid;
- keeletundides kasutatakse ainega seotud oskussõnavara ja tekste ning rakendatakse aine omandamiseks vajalikke arutlusmalle.
Edukas LAK-õppe programm peab lisaks metoodikale hõlmama ka spetsiaalset juhtimist, spetsiaalseid õppevahendeid, eesmärkide ja tulemuste kavandamist ning erinevate huvirühmadega suhtlemist. Eestis on muukeelse õppe arendamiseks astutud ulatuslikke samme ja antakse välja õppematerjale ning koolitatakse õpetajaid.[7]
Lähenemisviisid muuda
Lõimitud aine- ja keeleõpe ei ole üks konkreetne lähenemisviis, vaid pigem enam kui 12 lähenemist hõlmav katusmõiste. Need lähenemised erinevad näiteks õppe pikkuse ja intensiivsuse poolest. Mõningad levinumad LAK-õppe lahendused on:[1][6]
LAK-õppe kuu muuda
Alates 2010. aastast korraldatakse Eestis iga aasta aprillis LAK-õppe kuud. Ürituse peamine eesmärk on suurendada põhiliste huvirühmade (pedagoogid, ametnikud, õpilased ja lapsevanemad) teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimise võimalustest. Korraldatakse näitusi, seminare ja konverentse, kus osalevad spetsialistid nii Eestist kui ka mujalt.[5]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe) - Innove. Vaadatud 19.01.2019.
- ↑ Lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õpe (CLIL) - EPALE. Vaadatud 19.01.2019.
- ↑ 3,0 3,1 Martin Ehala. Lõimitud aine- ja keeleõpe vajab paindlikkust. Õpetajate Leht, 10.05.2013. Vaadatud 19.01.2019.
- ↑ Peeter Mehisto, David Marsh, María Jesús Frigols koostöös Kai Võlli ja Hiie Asseriga. Lõimitud aine- ja keeleõpe. Tallinn, 2010. Lk 10.
- ↑ 5,0 5,1 LAK-õppe kuu. Vaadatud 19.01.2019.
- ↑ 6,0 6,1 Lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õpe | Õppekava infoportaal. Vaadatud 19.01.2019.
- ↑ Helena Metslang, Mare Kitsnik ja Ingrid Krall. Lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast vene õppekeelega koolis. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, 2014. Lk 72.