Läti haldusjaotus

Läti on jagatud 36 piirkonnaks (läti keeles novads) ja seitsmeks riigilinnaks (valstspilsēta). Piirkonnad omakorda jagunevad valdadeks.

2009. aastani jagunes Läti 26 rajooniks ja seitsmeks vabariigilinnaks. Aastatel 2011–2021 oli piirkondi 110 ja vabariigilinnu üheksa.

Piirkonnad ja riigilinnad muuda

  Pikemalt artiklis Piirkond (Läti)

1. juulil 2021 jõustunud haldusreformiga vähenes vabariigilinnade (uus nimetus: riigilinn) arv üheksalt seitsmele ja piirkondade arv 110-lt 36-le.

 
Läti piirkonnad ja vabariigilinnad

Riigilinnad on Daugavpils, Jelgava, Jūrmala, Liepāja, Rēzekne, Riia ja Ventspils. Riigilinnadeks loetakse ka Jēkabpils, Ogre ja Valmiera, kuigi need kuuluvad ümbritseva piirkonna koosseisu.

Piirkonnad:

Ajalugu muuda

Haldusjaotus kuni 1. juulini 2009 muuda

Läti riigi loomisel säilis üldjoontes maa senine jaotus maakondadeks. Seimi valimisteks jagati riik viieks piirkonnaks. 1949. aasta lõpus asendati Läti NSVs maakonnad 58 (rajooniga, eksisteerisid ka vabariigilinnad. Lühiajaliselt jagati Läti ka oblastiteks (1952–1953, nt Riia oblast, Liepaja oblast, Daugavpilsi oblast).[1] 1960. aasta lõpuks rajoonide arv vähenes 26 peale ja stabiliseerus.

 
Läti rajoonid ja vabariigilinnad (kuni 2009)

Vabariigilinnu oli 2009. aastani seitse: Daugavpils, Jelgava, Jūrmala, Liepāja, Rēzekne, Riia ja Ventspils.

1. juulini 2009 olid Lätis järgmised rajoonid:

2009. aasta haldusreform muuda

 
Läti piirkonnad ja vabariigilinnad (2011–2021)

19. detsembril 2008 võttis Läti valitsus vastu otsuse luua varasema 522 kohaliku omavalitsuse üksuse (41 piirkonda, 424 valda, 50 rajoonilinna, 7 vabariigilinna) asemel 118 omavalitsusüksust (109 piirkonda ja 9 vabariigilinna).[2] Varasemale seitsmele vabariigilinnale lisandusid Jēkabpils ja Valmiera. Reform jõustus 1. juulil 2009.[3]

Uus jaotus loodi järgmistel printsiipidel. Piirkondadeks (novads) loeti territoorium, kus elab püsivalt vähemalt 4000 inimest ja piirkonna keskuses vähemalt 2000 inimest. Kaugus piirkonna keskusest teiste linnadeni ei või ületada 50 kilomeetrit. Hulgas piirkondades oli siiski vähem elanikke. Näiteks kõige väiksemates piirkondades Baltinava ja Alsunga piirkonnas elas 2011. aasta seisuga vastavalt 1177 ja 1470 inimest.

2011. aasta alguses lisandus ka Mērsragsi piirkond, mis sai 110. piirkonnaks.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  2. Pašvaldības. Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija, vaadatud 29.11.2021.
  3. Administratīvo teritoriju un apdzīvoto vietu likums