Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli nõukogude vabariik, mis kuulutati 1918. aastal välja Läti territooriumil.
|
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik Latvijas Sociālistiskā Padomju Republika Латвийская Социалистическая Советская Республика 1918–1920 | |||||
| Kõrgeima riigivõimuorgani juhid: | Pēteris Stučka | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn |
Valga (1918) Riia (1919) Daugavpils Rēzekne | ||||
| |||||
.svg)
.svg)
Nõukogude Läti muuda
24. detsembril 1917 (vkj) 6. jaanuaril 1918 kuulutas Valga linnas asunud bolševistlikult meelestatud Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee (Iskolat) välja Läti iseseisvusdeklaratsiooni ning Nõukogude Läti riigi nn (Iskolati vabariik), mille territoorium hõlmas Esimese maailmasõda käigus Saksa keisririigi vägede poolt okupeerimata põhja- ja kirde Läti piirkonnad. Iskolati vabariigi juhiks oli täitevkomitee esimees Fricis Roziņš (Розинь Фрицис Адамович). 1918. aasta alguses alanud Saksa keisririigi vägede pealetungi käigus okupeeriti kogu Läti ning Baltimaad. Nõukogude Läti võimuorganid ja neid toetavad Läti punased kütid taandusid Nõukogude Venemaale.
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik muuda
1918. aasta sügisel pärast Saksamaa keisririigi ja Antandi vahelise Esimese maailmasõja lõpetanud Compiegne'i vaherahu sõlmimist ning Novembrirevolutsiooni Saksamaal alustasid Saksa väed evakueerumist okupeeritud territooriumitelt.
1918. aasta oktoobri keskel alustasid Nõukogude Venemaa Läänerinde 7. armee koosseisu kuulunud Läti kütipolgud taanduvate saksa vägede kannul pealetungile ja hõivasid suure osa Läti territooriumist ning kuulutasid 17. detsembril 1918 Punaarmee poolt hõivatud Valga linnas välja manifesti Läti tööliste ja talupoegade ajutise valitsuse moodustamisest, mille Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks valiti esimene kommunistist Vene SFNV justiitsrahvakomissar Pēteris Stučka.
18. novembril 1918 kuulutati iseseisva demokraatliku Läti riigi pooldajate ja Kārlis Ulmanise ja Jānis Čakste juhtimisel Läti Rahvanõukogu poolt välja iseseisev Läti Vabariik.
Reaalset kontrolli Läti üle omamata ja Lätis asuvate saksa vägede, vene valgekaartlaste vägede ja baltisaksa Landeswehri relvajõududest sõltuv Läti vabariigi valitsus ei suutnud osutada vastupanu Punaarmee ja Läti punaste küttide regulaararmeele ning Läti kommunistlik valitsus suutis vallutada enamiku Läti territooriumist, sh 3. jaanuaril 1919 Läti pealinna Riia, kus 13. jaanuaril kuulutati välja Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik.
Jaanuaris 1919 langes Punaarmee ja Läti punaste küttide vägede kätte ka Jelgava ning Läti Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Kārlis Ulmanisega evakueerus riigi läänepiiril asuvasse Liepājasse.
Nõukogude võimu likvideerimine Lätis muuda
1918. aasta novembris Antandile Esimese maailmasõja kaotanud Saksamaa oli sõja lõpetanud Compiègne'i vaherahu ühe tingimusena kohustatud kaitsma Baltikumis tekkinud uusi riike seni, kuni kohalikud rahvad organiseeruvad. Seda nõuet ning Läti ajutise valitsusega sõlmitud leppeid kasutades alustas Lätis asunud Saksa vägede juhatus bolševikevastaste relvajõudude moodustamist ja tugevdamist, Raudbrigaadi ülemaks nimetati major Josef Bischoff ning veebruaris 1919 saabus Liepājasse kindral krahv Rüdiger von der Goltz, kes varem oli Saksa vägesid juhtinud bolševikevastases Soome kodusõjas. Temast sai kõikide Kuramaal asunud saksa ja kaasaarvatud baltisakslaste Landeswehri vägede ülemjuhataja, kes küll formaalselt pidi abistama Läti ajutist valitsust, kuid kes reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi säilitamise ideed ning unistas Vene enamlusele surmahoobi andmisest.[1]
Märtsiks 1919 koondas von der Goltz Lätis relvile 13 500 meest, kelle seas saksa korpuses oli ka umbes 1400 lätlast ning märtsis 1919 võttis von der Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi Tukums ja Jelgava. Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Olukorra stabiliseerumisel rindel hakkasid K. Ulmanise suhted sakslastega halvenema ning 16. aprillil 1919 viisid Saksa väeosad läbi riigipöörde, mille tulemusena seati võimule Andrievs Niedra valitsus.
1919. aasta 22. mail vallutas von der Goltzi armee Riia linna. Punaarmee ja Läti punaste küttide väed, keda ründasid põhjast ka Eesti väed, taganesid Läti territooriumilt. Viimased nõukogude võimu all olevad piirkonnad (Daugavpilsi ja Rēzekne) vabastasid Läti vabariigi väed jaanuaris 1920, Nõukogude-Poola sõja käigus Valgevenest alanud Poola vägede vastupealetungi käigus ning Läti SNV lõpetas oma tegevuse.
1920. aasta 11. augustil Läti Vabariigi ja Vene SFNV vahel sõlmitud Riia rahulepinguga tunnistas Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu Läti Vabariigi terviklikkust ja iseseisvust.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Hannes Walter Ausalt ja avameelselt Landeswehri sõjast. Tallinn. Perioodika 1989. ISBN 5-7979-0275-3
Välislingid muuda
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis