Läti üldlaulu- ja tantsupidu

Läti üldlaulu- ja tantsupidu (läti keeles: Vispārējie latviešu Dziesmu un Deju svētki) on üks suurimaid harrastuslaulukoori- ja tantsuüritusi maailmas ning oluline sündmus Läti kultuuris ja ühiskondlikus elus[1]. Alates 2008. aastast kuulub see üritus UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse. Esimene Läti laulupidu leidis aset 1873. aastal Viestursi aias, kus ka tänapäeval peetakse peo avakontsert. Esialgu toimusidki vaid laulupeod, tantsupidu lisandus alles seitsekümmend viis aastat hiljem, 1948. aastal. Üldlaulu- ja tantsupidu toimub traditsiooniliselt iga viie aasta tagant. Peo juhatavad sisse ulatuslikud eelüritused Läti pealinnas ja regioonides. Pidude ajal toimuvad nii fotograafia, kunsti- kui ka rahvakunstinäitused, orkestrikontserdid ja pidulik paraad.

26. Läti üldlaulu- ja tantsupidu

Üritusel osaleb kokku umbes 40 000 esinejat. Enamasti lauldakse a cappella stiilis rahvalaule ja klassikalisi koorilaule, kuid viimasel ajal on repertuaari lisandunud ka kaasaegsed poplaulud.

Ajalugu muuda

Laulupidude traditsioon pärineb 19. sajandi esimesest poolest, mil Euroopa riigid (sealhulgas ka Baltimaad) hakkasid oma keele ja kultuuri säilimisele erilist tähelepanu pöörama (ärkamisaeg). Baltimaades olid eeskujuks baltisakslased, kes viljelesid koorilaulu, lõid lauluseltse ning pidasid 1836. aastal maha ka esimese sakslaste laulupeo. Lätlaste enda laulupeo eelkäijaks olid 1864. aastal Dikļis toimunud laulupäevad, millest kasvas 1873. aastaks välja suurejooneline Riia laulupidu. Esimesel laulu- ja tantsupeol osales 1003 lauljat 55 koorist ja 30 orkestrit.

Teine üldlaulupidu korraldati 1880. aastal (70 koori, 1624 lauljat). Kolmas laulupidu toimus 1888. [2]

Ainult üks kord on laulu- ja tantsupidu toimunud väljaspool Riiat – 1895. aastal toimus 4. üldlaulupidu Jelgavas (5208 lauljat).

5. üldlaulupidu pidi toimuma 1904. aastal, kuid seoses Vene-Jaapani sõjaga toimus see alles 1910. aastal. [2]

Pärast Nõukogude okupatsiooni Teise maailmasõja käigus 1940. aastal jätkusid laulupeod Läti NSV-s, kuid need olid tugevasti mõjutatud Nõukogude Liidu sotsialistlikust ideoloogiast ning ülistasid okupatsioonirežiimi. Okupatsiooni ajal jätkati laulupeo traditsiooni ka paguluses, algul ümberasustuslaagrites, peamiselt Saksamaa lääneosas, seejärel Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias. Väliseestlaste ja -baltlaste laulupeod Ameerika Ühendriikides ja Kanadas toimuvad kuni praeguse ajani iga nelja aasta tagant.

Alates 1960. aastast on eraldi organiseeritud ka Läti noorte laulu- ja tantsupidu, mis toimub samuti iga viie aasta tagant ning läheb ajaliselt kokku üldlaulu- ja tantsupeoga.

  • 24. laulu- ja tantsupidu toimus 2008. aasta juulis. Tähtsaimad üritused leidsid aset Mežaparksi laululaval ja Riia Daugava staadionil.
  • 25. laulu- ja tantsupidu toimus 2013. aasta juulis.
  • 26. laulu- ja tantsupidu toimus 2018. aastal langedes kokku Läti iseseisvuse 100. aastapäevaga. Lõppkontserti külastas rohkem kui 67 tuhat inimest. See on rekordarv külastajaid ühele laulu- ja tantsupeole ajaloos.
  • 27. laulu- ja tantsupidu toimus 2023. aasta juulis, mil see tähistab oma 150. aastapäeva.
  • 2001. ja 2011. aastal toimusid täiendavad laulu- ja tantsupeod, mis tähistasid Riia linna aastapäeva.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Läti üldlaulu- ja tantsupeo enesetutvustus". Originaali arhiivikoopia seisuga 29.05.2019. Vaadatud 29.05.2019.
  2. 2,0 2,1 Abolin, A. (3. juuli 1948). "Läti NSV üldlaulupidu". Sirp ja Vasar.

Välislingid muuda