Kuusk (perekond)
Kuusk (Picea) on paljasseemnetaimede hõimkonda kuuluv perekond umbes 35 liigiga.
| Kuusk | |
|---|---|
 Harilik kuusk Picea abies. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz..." (1885) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Kuusk Picea A. Dietrich (1824) |
Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes. Eestis kasvab pärismaisena harilik kuusk.
Kirjeldus muuda
Kuused on igihaljad ühekojalised puud, tavaliselt suured ja taluvad hästi varju. Kuuse võra on tihe, katab suurema osa tüvest ja ulatub üksikult kasvavatel puudel sageli maani. Maapinnaga kokku puutudes võivad alumised oksad juurduda ja võrseid anda. Eriti iseloomulik on selline paljunemine tjanšani kuusele. Seemneid hakkavad üksikult kasvavad kuused andma 20–30, puistus 30–60 aasta vanuselt. Enamik kuuseliike eelistab liivasavi- või saviliivmulda, kuid on ka liike, mis kasvavad liivadel ja soostunud aladel. Täiskasvanud kuused on 20–60 m kõrged.
Okkad on kuuskedel terve servaga, läbilõikes rombjad või lamedad ja asetsevad ühekaupa ainult pikkvõrsetel, lühivõrsed puuduvad. Okkad kinnituvad spiraalselt võrsete väikestele padjakestele, mis okaste varisemisel võrse konarlikuks jätavad. See võimaldab eristada kuuski teistest sarnastest perekondadest, mille võrsed jäävad pärast okaste varisemist üsna siledateks. Okkad püsivad puul 4–10 aastat.
Isasõisikud asuvad eelmise aasta võrsetel okaste hõlmas, koosnevad paljudest kahe tolmukotiga tolmukatest. Tolmuterad on kahe õhupõiega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul ja on õitsemise ajal püsti, hiljem rippuvalt. Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel. Seemnete valmimisel käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule. Kattesoomused on varjatud. Seeme on tiivakesega, mis ümbritseb teda lusikataoliselt. Seemned idanevad 2–4 nädala jooksul, tõusmetel on 6–9 saagjat idulehte. Ka esmaste okaste serv on saagjas.
Vaigukäike leidub puidus ja puukoores, samuti okastes. Koor on noores eas sile, vanemas eas (30–35-aastaselt) hakkab moodustuma soomusjas korp, mis ei ole aga kuigi paks.
Liigid muuda
Kuuseliigid jagunevad viide alamperekonda. Esimese neist moodustab Breweri kuusk, mis DNA analüüsi põhjal eraldus ülejäänud kuuskedest esimesena. Teise alamperekonna moodustab sitka kuusk, mis eraldus järgmisena. Kolmandas alamperekonnas on Engelmanni ja kanada kuusk. Ülejäänud kahes alamperekonnas on palju liike.
- Picea abies (L.) H.Karst. – harilik kuusk
- Picea alcoquiana (Veitch ex Lindl.) Carrière – kahevärviline kuusk
- Picea asperata Mast. – kare kuusk
- Picea brachytyla (Franch.) Pritz. var. complanata (Mast.) Rehder – lamedaokkaline kuusk
- Picea breweriana S.Watson – Breweri kuusk
- Picea chihuahuana Martínez – põhjamehhiko kuusk
- Picea crassifolia Kom.
- Picea engelmannii Parry ex Engelm. – Engelmanni kuusk
- Picea farreri Page & Rushforth
- Picea glauca (Moench) Voss – kanada kuusk (valge kuusk)
- Picea glehnii (F.Schmidt) Mast. – Glehni kuusk
- Picea jezoensis (Siebold et Zucc.) Carrière – ajaani kuusk
- Picea koraiensis Nakai – korea kuusk
- Picea koyamae Shiras. – Koyama kuusk
- Picea likiangensis (Franch.) E.Pritz. – likiangi kuusk
- Picea mariana (Mill.) Britton et al. – must kuusk
- Picea martinezii T.F. Patterson
- Picea maximowiczii Regel ex Mast. – Maximowiczi kuusk
- Picea meyeri Rehder et E.H.Wilson – Meyeri kuusk
- Picea morrisonicola Hayata – taivani kuusk
- Picea neoveitchii Mast. – Veitchi kuusk
- Picea obovata Ledeb. – siberi kuusk
- Picea omorika (Pancic) Purk. – serbia kuusk
- Picea orientalis (L.) Link – idakuusk
- Picea torano (Siebold ex K. Koch) Koehne – jaapani kuusk
- Picea pungens Engelm. – torkav kuusk (sinikuusk, ilukuusk)
- Picea purpurea Mast. – purpurkuusk
- Picea retroflexa Mast.
- Picea rubens Sarg. – punane kuusk
- Picea schrenkiana Fisch. et C.A.Mey. – Schrencki kuusk
- Picea sitchensis (Bong.) Carrière – sitka kuusk
- Picea smithiana (Wall.) Boiss. – himaalaja kuusk
- Picea spinulosa (Griff.) A.Henry – sikkimi kuusk
- Picea wilsonii Mast. – Wilsoni kuusk
Puit muuda
Kuusk on üks kõige tähtsamaid paberipuusid. Kuusepuidul on pikad kiud, mis haakuvad omavahel ja annavad tugeva paberi. Sel eesmärgil kasvatatakse kuusikuid laialdaselt.
Kuusepuit ei ole vastupidav putukakahjustustele ja mädanemisele, sellepärast soovitatakse seda kasutada üksnes sisetingimustes. Välitingimustes ei pea ta vastu rohkem kui 1–1,5 aastat, olenevalt ilmast.
Igihaljuse ja tiheda peaaegu maapinnani ulatuva koonilise võra tõttu kasvatatakse kuuske ulatuslikult iluaianduses, samuti jõulupuudena.
Kuusepuidust valmistatakse muusikariistu, näiteks kitarre, mandoliine, tšellosid, viiuleid ja klaverite kõlakaste. Vendade Wrightide esimene lennuk oli valmistatud kuusepuidust.
Kirjandus muuda
- V. Hainla ja U. Valk. "Eestis kasvavad kuused", Tartu 1961.
- Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn 1987.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kuusk (perekond) |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kuusk |