Vikipeedia

Kuusjoon

Kuusjoon (heksagramm) ehk kuuikgua on kuuest positsioonist (yao wei) koosnev Vanast Hiinast pärinev gua. Neid on vähemalt kolme tüüpi: enim tuntud 64 "Yijing'i", 729 "Tai Xuan Jing'i" tekstiühikutega ühendatavat ja 4096 "Yi Lin'i" kuusjoont. Arheoloogilistel leidudel on tuvastatud ka suuremaarvuliste gua'de kogumite kasutuselolu. Neist peamisteks ja tuntuimateks on "Yijingi" ehk "Muutuste raamatu" kuusjooned.[viide?]

Hiina keeles pole olemas mõisteid kolmjoon ja kuusjoon. Kuid on mõisted 8-gua ja 64-gua. Seega räägitakse konkreetsema jutu korral alati esmalt guast mingis guade tervikus.[viide?]

Erinevat liiki kuuikguad muuda

"Yijing'i" 64 kuusjoone (六十四卦; liùshísìguà; kuuskümmend neli guad) positsioonidel on tavapäraselt kahte tüüpi jooned: kas ühe katkega või katketa. Kasutatakse ka nende numbrilist (igal positsioonil kas 6 või 9) ja mustrilist (igal tavaliselt kas valge või must ruut) üleskirjutamist.[viide?]

"Tai Xuan Jing'i" 81 nelijoonte tekstiühikutega (9 × 81 = 729) ühendatavatel kuusjoonte positsioonidel on juba kolme tüüpi jooned: kas kahe katkega, ühe katkega või katketa.[viide?]

"Yi Lin'i" 4096 kuusjoone positsioonidel on nelja tüüpi jooned. Need tulenevad "Yijing'i" kuusjoonte joontetüüpidest. Kaks neist kattuvad nendega ja kahele on lisatud väike täiendus: katkendlikule joone katke tühikusse X rist ja katketa joone keskele O ring.[viide?]

Praegustel arheoloogilistel leidudel on tuvastatud ka viie joonega (kokku on võimalik 15 625 viiskuuikguad) ja kümne joonega (kokku on võimalik miljon kümmekuuikguad) kuusjoonte kasutust.[1]

Kuusjoonte tüübid ja vahekorrad muuda

Klassikalistes ja kaasaegsetes kommentaarides on toodud ära rida kakskuuikguade tüüpe:[viide?]

Kuusjoone kolmjooned (ban xiang)

1. Seoses muutuvate joontega

Muutuv heksagramm (bian gua)
Algne heksagramm
Lõpne heksagramm

2. Seoses kuusjoon sisekolmjoontega

Nukleaarne- ehk tuumheksagramm (hu gua)
Väline heksagramm (nei gua)
Sisemine heksagramm (wai gua)
Ühine heksagramm (?) (hu gua)

3. Seoses kuusjoonte vastastikuste seostega

Pöördheksagramm (fan gua; zong gua)
Täiendheksagagramm ehk vastandheksagramm (dui gua; cuo gua)
Vahetusheksagramm (jiao gua)

Kuusjoonte ehitus muuda

Kuuest üksikjoontest koosnevat kuusjoont vaadeldakse ka seoses selle ülemise, keskmise ja alumise kolme kaksjoone ning ülemise ja alumise kahe kolmjoonega.[viide?]

Kuusjoontes sisalduvad üksikud jooned muuda

"Muutuste raamatu" kuusjoonte yaosid kirjutatakse ja loetakse madalamalt kõrgemale. Vastavalt sellele numereeritakse ka nende positsioone. Esimest alumist nimetatakse "algseks" (初) ja viimast "ülemiseks" (上). Ülejäänuid nimetatakse vastavalt nende numbrile järjestuses.[viide?]

Joonte asukohti nimetatakse positsioonideks (位). Paaritutele positsioonidele omistatakse yang loomus ja paarispositsioonidele yin loomus. Positsioonide loomuse vastavust neil olevate joonte loomusele peetakse soodsaks ja mittevastavust ebasoodsaks. (Seejuures pole aga välja toodud kas on tegemist alggua või lõppguaga, mis võivad ka kattuda.)[viide?]

Kuusjoontes sisalduvad kaksjooned muuda

Kuusjoont saab analüüsida vastavalt selle kolmele osale: taevas - inimene - maa (天 - 人 - 地). Alumine joontepaar vastab maale, keskmine inimesele ja ülemine taevale.[viide?]

Kuusjoontes sisalduvad kolmjooned muuda

Kuusjoon koosneb ka ülemisest ja alumisest kolmjoonest. Nendevahelisi vahekordi analüüsitakse vastavalt kolmjoontele omistatavatele elementidele. Alumine iseloomustab sisemist, pealetulevat ja ülesehitatavat maailma. Ülemine välist, taganevat ja lagunevat maailma. (Seejuures pole aga välja toodud kas on tegemist alggua või lõppguaga, mis võivad ka kattuda. Samuti pole toodud välja ka kuusjoone kahe kolmjoone vahekorda kaht tüüpi lähenemisega kolmjoontele.)[viide?]

Kuusjoon sisaldab veel ka kahte sisekolmjoont. Alumine neist koosneb kuusjoone 2., 3. ja 4. joonest. Ülemine koosneb 3., 4. ja 5. joonest.[viide?]

Kuusjoonte joonte tähendused ja vahekorrad muuda

Kuusjoonte joonte positsioonidele omistatavad tähendused muuda

Yao Inimese kehas Ühiskonnas Bigramm Trigramm
VI Pea Täiuslikult tark Taevas väline

taganev

lagunev

V Kael, õlad Valitseja
IV Rindkere Õukondlased Inimene
III Puusad Suurnikud sisene

tulev

ehitav

II Põlved Teenistujad Maa
I Labajalad Lihtinimesed

Kuusjoonte joonte omavahelised vahekorrad [2] muuda

"Muutuste raamatu" kuusjoonte yaosid kirjutatakse ja loetakse madalamalt kõrgemale.

Seoses joonte tüüpidega.

  1. Bi. Ühendamine: mistahes kahte ja eriti kahte erinimelist yaod saab ühendada.
  2. Ju. Toetus: kõrgemalolev tugev joon toetub mistahes allolevale nõrgemale joonele.
  3. Ceng. Vastuvõtt: madalamal olev nõrk ja nõrgad naaberjooned võtavad vastu kõrgemaloleva tugeva joone.
  4. Sheng. Saduldamine: kõrgemaloleva nõrk joon saduldab ta all olevad tugevad naaberjooned.

Seoses positsiooniga.

  1. Ying. Vastavus ehk kooskõla: esimene ja neljas, teine ja viies ning kolmas ja kuues yao on omavahel vastavuses.
  2. Zhong. Kesksus. Teist ja viiendat yaod nimetatakse (vastavalt nende kolmjoonte) keskseteks.

"Muutuste raamatu" kuusjoonte korrastused ehk järjestused muuda

Kakskuuikguade (kaks võimalikku elementi kuuel positsioonil) erinevaid korrastusi esitatakse nii ridade, ruutude kui ka ringidena. Laiemalt tuntud ja levinuim on "Muutuste raamatu" järgnevusele vastav Wen Wangi korrastus. Sellest täiesti erinev järjestus on eelmise sajandi lõpus Mawangdui siiditekstidel leitu Mawangdui korrastus.[viide?]

Fu Xi korrastus muuda

Kakskuuikguasid on esitatud ka binaarses jäjestuses mida tuntakse Fu Xi järjestuse (korrastuse) ja ka Shao Yongi järjestuse (korrastuse) nime all. Kuusjoonte ringil esitamisel alustatakse ringi tõusupunktist kuusjooni päripäeva asetades võttes neid ruudus oleva esituse kuusjoontest alt neljandast reast vasakult ja liigutakse ridade kaupa madalamale. Ringi langust alustatake võttes ruudust kuusjooni ülalt neljandast reast paremalt ja liigutakse ridade kaupa kõrgemale. 60 tsükliga ühitamise korral jäetakse selle ringil esitamisel välja 1., 2., 29. ja 30. kuusjoon.[viide?]

Ülal →
All ↓ 		 
Maa 		 
Mägi 		 
Vesi 		 
Tuul 		 
Kõu 		 
Tuli 		 
Järv 		 
Ilm
 
Maa		                
 
Mägi		                
 
Vesi		                
 
Tuul		                
 
Kõu		                
 
Tuli		                
 
Järv		                
 
Ilm		                

"Yi Jingi" järjestusega seotud Wen Wangi korrastus muuda

Wen Wangi korrastus on "Yi Jingi" kuusjoonte järgnevus. Seda esitatakse ka ruudu ja ringina. Allolevas ruudus on alustatud ülevalt vasakult, kuid varem alustati ka paremalt alt. Ringile asetuse korral alustatakse ringi alumisest tõusupunktist ja asetatakse kuusjooned päripäeva. Jättes sellest ringiasetusest välja 1., 2., 29. ja 30. kuusjoone saadakse omakorda 60 märgiline tsükkel mida seostatakse kuutsükliga. Igale kuukalendri kuu ööpäevale jääb sel juhul kaks kuusjoont. Paarituarvuline valguse kasvu ajaks ja paarisarvuline valguse kahanemise ajaks. Iga päeva kahetunnilisele vahemikule vastab sel juhul üks kuusjoone joon. Vana Hiina tunnid olid kahetunnised ja ööpäeva tundide arvestust alustati 23.00. ["Yi Jingi" kuusjoonte järjestuse analüüs näitab, et need on reastatud kümnikute kaupa. Sel juhul on võimalik, et võidi jätta ära hoopis viimased neli kuusjoont.]

               
               
               
               
               
               
               
               

"Zhou Yi" nimega seostuv Liu Yi-mingi poolt äratoodud korrastus muuda

Järgnevat liigendust kohtab sisemises alkeemias. "Muutuste raamatu" ("Yi Jing") 64 kuusjoont taanduvad omakorda enam selle teise nime "Ring muutustega" ("Zhou Yi") seotud 36-ks kuusjooneks mida loetakse nii üles (paaritu arvuline gua, militaarne tõus) kui alla (paarisarvuline gua, tsiviilne laskumine). Samas asetatakse ka need kõik ühele ringile, mille kardinaalsetesse välispunktidesse pannakse teiste keskelt äravõetud 1. (üles), 2. (alla), 29. (paremale) ja 30. (vasakule) kuusjooned. Seda asetust ja selle seost alkeemiaga käsitleb Liu Yi-ming [3][4]

           
           
           
           
           
           

Kaheksa palee korrastus muuda

Kuusjoonte korrastus kolmjoonte paleede järgi võeti kasutusele Hani dünastia ajal Jing Fangi poolt. Seda kasutatakse alkeemias, astroloogias, ennustamisel ja kronoakupuntuuris (hiina kronomeditsiiniga seotud nõelravis).

1. ILM                
2. JÄRV                
3. TULI                
4. KÕU                
5. TUUL                
6. VESI                
7. MÄGI                
8. MAA                

Mawangdui korrastus muuda

Mawangdui käsikirja korrastuse korral on ruudulaadses esituses esimeses veerus sarnaselt paleede korrastusega samade kolmjoontega kuusjooned. Mawangdui korrastuse põhimõtetes on midagi sarnast Fu Xi korrastusega.

1. Rühm:                
2. Rühm:                
3. Rühm:                
4. Rühm:                
5. Rühm:                
6. Rühm:                
7. Rühm:                
8. Rühm:                

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ L. Vandermeersch Early China 6 1980-81 The origin of Milfoil Divination and the Primitive Form of the I Ching
  2. ↑ Курносова В.Б. И цзин Чжоу И, Принципы организации текста» И цзин Чжоу И. Система перемен Циклические перемены. М.: Северный ковш, 1999. 461-516.
  3. ↑ Translated by Thomas Cleary. By Liu I-ming. The Taoist I Ching. Shambhala Classics 2005 ISBN 978-1-59030-260-6
  4. ↑ Thomas F.Cleary. I CHING MANDALAS Shambhala Dragon Editions 1989 ISBN 9780877734185

Kirjandus muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuusjoon&oldid=5849679"