Vikipeedia

Kuusiku lennuväli

Kuusiku lennuväli (ICAO: EERA) (ehk Rapla lennuväli või Rapla lennuväljak)

Rapla lennuväli (ICAO: EERA), rahvakeeles ka Kuusiku lennuväli, on murukattega lennuväli Rapla maakonnas, Raplast paar kilomeetrit Märjamaa poole, Iira küla maa-alal, millel paikneb kaks märgistatud lennurada mõõtmetega 1600 x 60 m (suund 15-33) ja 1100 x 30 m (suund 15-33)[2].

Rapla lennuväli
Kuusiku
Rapla lennuvälja ehitised
IATA: puudub – ICAO: EERA
Üldandmed
Tüüp avalik
Valdaja Rapla vald
Käitaja Tallinna Aeroklubi
Asukoht Rapla maakond, Iira küla
Koordinaadid 58° 59′ 41″ N, 24° 42′ 48″ E
Kaart
Kuusiku lennuväli (Eesti)
Kuusiku lennuväli
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
15L/33R 800 m 60 m muru
15R/33L 1500 m 60 m muru
Andmed AIPist[1]

Rapla lennuväljal tegutseb suur Eesti harrastuslennunduskeskus, kus asub rohkem kui mitu erinevat lennuklubi. Nende seas on kolm langevarjuklubi, kaks paraplaanlendurite klubi, purilennu- ja motodeltaklubi. Lennuvälja kasutavad ka mudelennutajad ja kuumaõhupallilendurid. Samuti kasutab lennuvälja palju külalislennukeid ja helikoptereid. Eesti mudellennutajad korraldavad tavaliselt kõik oma suuremad võistlused Rapla lennuväljal. Põhiline harrastuslennutegevus toimub tavaliselt nädalavahetustel.

Ajalugu muuda

1939. aasta sügisel, pärast Eesti ja Nõukogude Liidu vahelist baaside lepingu jõustumist hakati Kuusiku riigimajandi Kahametsa põldudele ehitama Nõukogude sõjaväe lennuvälja[3] (paar kilomeetrit praegusest asukohast edelasse). Lennuväli oli ida-läänesuunaline erinevalt praegusest, mis on põhja-lõunasuunaline. 15. mail 1940 Moskvas sõlmitud Sõjaväelise kokkulepe alusel Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel eraldati Vabariigi valitsuse otsusega 21. novembril 1939 NSV Liidu õhujõududele lennuväljade ehitamiseks maa-alad seitsmes kohas. Laoküla ja Klooga pidid saama Paldiski rajooni paikneda lubatud üksuste lennuväljadeks, Ungru Haapsalu lähedal ja Sinalepa umbes 14 km Haapsalust lõunas Haapsalu rajooni lennuväljadeks ning Kuusikul ja Kehtnas operatiivlennuväljadeks väljaspool tavalisi paiknemisrajoone[4]. Peale põllumaa läks Nõukogude Liidu sõjaväe valdusse ka osa Kuusiku riigimõisa ning Põllumajandusliku Uurimis- ja Katseinstituudi hooneid, täielikult aga Kuusiku Karjakontrollassistentide kool, mis likvideeriti. Esimene saadetis varustust, traktorid, ehitusmasinad, vedelkütus ja muu, jõudis Riisipere raudteejaama oktoobris 1939, kust see veoautodega Kuusikule toimetati. Ehitustöödel kasutati nii kohalikku kui ka mujalt Nõukogude Liidust sissetoodud tööjõudu. Kuusiku algkoolist leitud dokumentide hulgas leidus üleandmisakti mustand:

"1939. a. oktoobri kuu 26. päeval Eesti Vabariigi ja N.S.V. Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti artikkel III täitmiseks Põllutööministri ettekirjutuse Nr. 996-9 põhjal 25. oktoobrist 1939. a. Põllutööministeeriumi esindaja Kuusiku riigimõisa valitseja andis ajutiseks kasutamiseks rendi alusel osa Kuusiku riigimõisa maa-alast käesoleva aktile lisandatud skeemil täheldatud piirides ühes hoonetega ja muude päraldistega N.S.V. Liidu lennuväe ja lennuväe seljataguste baaside paigutamiseks Kuusiku riigi mõisa hooneid: Kahametsa rehi 3608 m2 a kr. 8.-, kokku 28866 krooni; Kahametsa laut, paekivist 1571 m2 a kr. 10.-, kokku 15710 krooni ja Kahametsa elumaja, puust 100 m2 a 5 kr., kokku 500 krooni." [5]

35. lennuväebaas asus Kuusikul ehitama lennuvälja, kus tasandati 15. detsembriks 84-hektariline väli.

 
Tupolev ANT-40.
 
Tupolev TB-3

Talvesõja ajal (30. november 1939 – 12. märts 1940) startisid Kuusikult Nõukogude Liidu sõjalennukid pommitama sihtmärke Soome lõunarannikul. Ametlikult omas Eesti valitsus informatsiooni, et teostatakse ainult õppelende. Jaanuaris 1940 asus Kuusikul Punaarmee 4. õhuväediviisi 53. kaugpommitajate polk ja veebruaris lisandus 7. kaugpommitajate polk[6], mis tegi ajavahemikus 18. veebruar kuni 12. märts 1940 Kuusikult 210 lennuki õhkutõusuga 6 pommituslennu reidi Soome õhuruumi. Lennuväljal baseerusid lennukid TB-3A, Il-4 (ДБ-3А) (Ил-4)[7] ja SB-2 (СБ-2 АНТ-40)[8]. Lennukid tõusid õhku kolmekaupa ja koondusid korraga 27 lennukist koosnevasse formatsiooni.

Teise maailmasõja ajal, pealetungivate Saksa vägede lähenemisel juulis ja augustis 1941, täheldati Saksa luurelennukite lende Kuusiku kohal. Juuli lõpul, augusti algul alustas Nõukogude Liidu sõjavägi baasi evakueerimist. Enne lahkumist lõhati laskemoonalaod ja maeti maha mürsud. 23. augustil 1941 toimus Kuusikul ohvriterohke lahing lennuvälja kaitsvate punaarmeelaste ja pealetungivate Saksa väeosade vahel, mille tulemusena Saksa eelüksus vallutas Kuusiku. Rapla–Märjamaa maantee äärse Iira küla bussipeatuse lähedal (lennuväljale lähim peatus) on mälestusmärgiga tähistatud 61 langenud Nõukogude sõjamehe matmispaik.

 
Ju 88

Saksa okupatsiooni ajal 12.–17. septembril 1941 baseerusid lennuväljal I./Kampfgeschwader 77 Junkers Ju-88 tüüpi lennukid[9].

Kahametsa maade kuivendussüsteemi ümberehitusel 1966. aastal, avastati kaevamisalal kunagised taganevate Nõukogude vägede maha maetud lennukipommid, osaliselt tuli töö seetõttu katkestada. Samal ajal jõudis Raplasse kiri Kaug-Idast, mille saatis üks 1941. aastal Kuusikul võidelnud endine Nõukogude Liidu sõjaväelane, kes oli mures, et sõja ajal maetud laskemoon võib kohalikud elanikud ohtu seada. 25 aastat hiljem mälu järgi koostatud matmispaiga skeem osutus üllatavalt täpseks ning see oli suureks abiks ala demineerimisel.[10]

Pärast sõda, 1951. aastal, ehitati lennuvälja uus rada eelmise suhtes põhja-lõuna suunalisena, millel jätkus Nõukogude armee NSV Liidu õhukaitsevägede 90. hävituslennuväediviisi 411. hävituslennuväepolgu tegevus[11]. Lennuvälja laiendamisel tuli lennuvälja territooriumile jäävatel talukohtadel loovutada oma maad ja majad[12]. Näiteks perekond Bornid, õed Alma, Helga ja Laine Born ning Alide Mulin, elavad nüüd Kohilas. Neil kästi 1. juulil 1952 vabastada elumaja, milles sõjaväelased seadsid sisse staabi. Palju põllumaad jäi lennuvälja ehituse alla. Hiljem NSV Liidu Õhujõud loobusid selliste tagavaralennuväljade aktiivsest kasutamisest Eestis, Rapla lennuväli anti ALMAVÜ Tallinna Aeroklubi kasutusse.

Aktiivsemalt algasid langevarjuhüpped Kuusikul 1970ndatel. Seal käisid hüppamas nii ALMAVÜ langevarju- ja lennusportlased kui ka noormehed, kellele olid enne sundajateenistusse minekut ette nähtud vajalik arv langevarjuhüpped.

Kaasaeg muuda

Eesti iseseisvuse taastamise järel 1992. aastal arvati lennuväli Teede- ja Sideministeeriumi valdusse. Peatselt anti aga see üle Kaitseministeeriumile, mis andis selle omakorda rendile Tallinna Aeroklubile, ALMAVÜ Tallinna Aeroklubi järglasele. Tollane kaitseminister Andrus Öövel andis 1996. aastal oma käskkirjaga Kuusikul olevad varad ja lennurajad üle Rapla vallavalitsusele. Kümme kuud hiljem aga andis Kaitseministeeriumi kantsler Kuusiku lennuvälja varad rendile Tallinna Aeroklubile.

Mingil ajal selgus, et lennuvälja varad jagunesid erinevalt, osa Kaitseministeeriumile, osa Rapla vallale ja osa Tallinna Aeroklubile. See tekitas omajagu segadust, mille tulemusena ei 1998. aasta suvel ega ka 1999. aasta kevadel lennuväljal lennutegevust praktiliselt ei olnud. Lennuvälja rentniku Tallinna Aeroklubi juhatuse sõnul ei saanud tegevust olla seoses üleminekuperioodiga. Samal ajal võttis Tallinna Aeroklubi uue nime – Eesti Lennuklubi, asutati ka Eesti Langevarjuklubi, mille liikmed tegutsesid varem Ämari lennuväebaasis. 14. mail 1999 toimus Rapla vallavalitsuses vallavanema Jaan Laaniste ja Tallinna Aeroklubi uue esimehe vaheline kohtumine, kuid mingit selgust sellest kohtumisest ei saadud. 1999. aasta kevadel pidas Jüri Makarov (tuntud kontsertide korraldaja) plaani korraldada sama aasta suvel Kuusiku lennuväljal vabaõhukontsert, kuid lühikese ettevalmistusaja tõttu jäi see ära.[13]

Juunis 1999 sõlmisid Rapla vallavalitsus ja Eesti Lennuklubi juhatus rendilepingu, mille alusel lennuvälja operaatoriks sai Eesti Lennuklubi. Varem Tallinna Aeroklubist lahku löönud Õhumaailm korraldas koos Eesti Lennuklubiga 7. augustil 1999 Kuusiku lennuvälja avamise. Tehti hulgaliselt langevarjuhüppeid.[14]

1990. aastate algul võeti Kuusiku kunagise välilennuvälja radasid katnud ebatasane mittevajalik perforeeritud terasplaadistik üles. Selle tagantjärele küllaltki hinnalise vara saatus on siiani ebaselge. Lennuraja terasplaate on praegugi näha nii mõneski kohalikus majapidamises piiretena.

2004. aastal korraldas Rapla vald konkursi lennuvälja uue rentniku leidmiseks, võitjaks osutus peamiselt purilennuga tegelev Eesti Lennuklubi.

President Toomas Hendrik Ilves tunnistas oma 14. märtsi 2007 Helsingi ülikoolis peetud kõnes[15] häbi, mida ta tunneb seoses Eesti valitsuse tegevusetusega Talvesõja puhkemise ajal, sest Kuusikul lennuväljalt startinud Nõukogude Vene lennukid pommitasid rinde tagalas olevat Soome lõunarannikut.

2007. aasta Eesti Vabariigi võidupäeva paraad peeti Raplas. Kuusiku lennuväljalt tõusis õhku enamik lennuparaadil osalenud lennukeid. Algselt Kuusiku lennuväljale planeeritud paraad toimus siiski Rapla linna Ühisgümnaasiumi staadionil, sest lennuvälja rajatised ei näinud selleks puhuks välja kuigi esinduslikud.

23. märtsil 2008 toimus Rapla vallas lennuväljaalane seminar[16].

Alates 2009 tegeles Rapla (Kuusiku) lennuvälja haldamise ja arendamisega Rapla Lennuvälja MTÜ.

2017-2019 oli lennuvälja haldaja Diamond Sky OÜ. Lennuohutuse eest hoolitses legendaarne Eesti piloot Raivo Kask.

2020 plaanis Rapla vald anda lennuvälja 25. aastaks tasuta kasutusse ettevõttele Kuusiku Energia OÜ, mis kavatses 80 hetkaril lennuvälja 177-ha maa-alast, paigaldada päikesepaneelid. Selle otsuse lennuklubid vaidlustasid kohtus, ning saavutasid ka kohtuvõidu Rapla valla üle, hange tühistati.

2021 sõlmis Rapla vald 2-aastase käitamise lepingu Tallinna Aeroklubiga, mis koordineerib nüüdsest koostööd erinevate klubide vahel.

Viited muuda

  1. ↑ "Eesti lennundusteabe kogumik" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 6. oktoober 2009. Vaadatud 6. oktoobril 2009.
  2. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2020. Vaadatud 3. mail 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2007. Vaadatud 25. augustil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  4. ↑ Toomas Türk, Nõukogude Liidu lennuväljad ja -väeosad aastatel 1939‑41, lk 54-65. Eestis Sõdur 06/20
  5. ↑ Lembit Korgas, 7. november 1989. Kuidas Kuusikul kanda kinnitati 1939. "Ühistöö"
  6. ↑ Õhusõda Soomes 1939–1940. V.V.Gagin. (vene keeles)
  7. ↑ http://www.army.lv/?s=506&id=310&v=2[alaline kõdulink]
  8. ↑ http://rus.air.ru/airplanes/Sb-2.htm
  9. ↑ http://www.ww2.dk/air/kampf/kg77.htm
  10. ↑ http://www.eestigiid.ee/?CatID=98&ItemID=2725
  11. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuli 2007. Vaadatud 17. juulil 2007.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  12. ↑ http://kirikuleht.eelkrapla.ee/Kirikuleht_21-4_2005.pdf
  13. ↑ Kaire Kozlov, 15. mai 1999. Kuusiku kohal lennukeid ei lenda ja Jüri Makarov lennuväljal pidu ei tee. "Nädaline"
  14. ↑ http://paber.maaleht.ee/LEHT/1999/08/12/uudised.html#seitsmes[alaline kõdulink]
  15. ↑ http://www.president.ee/en/duties/?gid=90953
  16. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 28. august 2008. Vaadatud 28. augustil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuusiku_lennuväli&oldid=6481663"