Kurt Vonnegut

Kurt Vonnegut (11. november 1922 Indianapolis – 11. aprill 2007 New York) oli ameerika kirjanik. Ta avaldas 14 romaani, kolm lühijuttude kogumikku, viis näidendit ja viis tõsielulist teost. Tema tuntuim teos on bestsellerist satiiriline romaan "Tapamaja, korpus viis" ("Slaughterhouse-Five"; 1969).

Kurt Vonnegut
Kurt Vonnegut (1972)
Sünninimi	Kurt Vonnegut Jr.
Sündinud	11. november 1922 Indianapolis, Indiana, USA
Surnud	4. november 2007 (84-aastaselt) New York, USA
Haridus	Cornelli Ülikool Carnegie Melloni Ülikool Tennessee Ülikool Chicago Ülikool (MA)
Elukutse	kirjanik
Žanr	satiir, must huumor, ulme
Kirjandusvool	postmodernism
Tegutsemisaastad	1951–2007
Abikaasa	Jane Marie Cox ​(1945–1971)​ Jill Krementz ​(1979–2007)

Vonnegut sündis ja kasvas üles Indiana osariigis Indianapolises. Ta läks õppima Cornelli Ülikooli, kuid ta visati sealt 1943. aastal välja, misjärel läks sõjaväkke. Väeteenistuse ajal õppis ta masinaehitust Carnegie' Tehnoloogiaülikoolis (praegune Carnegie Melloni Ülikool) ja Tennessee Ülikoolis.

1944. aasta 14. mail suundus Vonnegut emadepäeva puhul tagasi koju, avastades, et tema ema oli eelneval ööl enesetapu sooritanud, kui oli võtnud unerohu üledoosi. Kolm kuud hiljem saadeti ta 106. jalaväediviisiga Euroopasse Teises maailmasõtta sõdima. 1944. aasta detsembris langes ta veel üle 500 ameeriklasega Bulge'i lahingus sakslaste kätte vangi. Ta viidi Dresdeni, kus ta elas 1945. aasta veebruaris üle liitlasvägede korraldatud pommitamise, varjates end tapamajas.

1952. aastal avaldas Vonnegut oma esimese romaani, milleks oli "Isemängiv klaver". ("Player Piano"). Romaan võeti küll hästi vastu, kuid selle müük ei edenenud. Pärast seda ilmus Vonnegutil veel mitu romaani, teiste seas "Kassikangas" ("Cat's Cradle"; 1963) ja "Jumal õnnistagu teid, Mr Rosewater, ehk, Pärle sigade ette" ("God Bless You, Mr. Rosewater"; 1963). Läbimurde saavutas ta kuuenda romaaniga, "Tapamaja, korpus viis". Tegemist on osaliselt autobiograafilise teosega, mille tegevus leiab osaliselt aset Dresdeni pommitamise ajal ja mida peetakse üheks parimaks postmodernistlikuks teoseks. See tõusis New York Timesi bestsellerite edetabelis esikohale. Ta kutsuti pärast seda üle riigi kõnesid andma ja loenguid pidama.

Karjääri hilisemas osas avaldas ta mitu autobiograafilist esseed ja lühijuttude kogumikku, sealhulgas kogumiku "Kodumaata mees" ("A Man Without a Country"; 2005).

Vonnegut kritiseeris oma teosetes kaasaegset ühiskonda. Ta oli lisaks huvitatud tehnoloogilisest arengust ja võimalustest, mida see pakub, kuid samas oli ka teadlik ohtudest, milleni tehnoloogia viia võib. Talle oli omane fantastilise põimimine reaalsusega. Osad tema tegelased esinevad mitmetes tema teostes, teiste seas ebaõnnestunud ulmekirjanik Kilgore Trout ja Eliot Rosewater.

Isiklikku

Vonnegut USA armee vormis (1943–1945 vahel)

Pärast Teist maailmasse USA-sse naasnult abiellus ta 1. septembril 1945 Jane Marie Coxiga, kellega ta sai kolm last. Paar kolis Chicagosse, kus Vonnegut hakkas Chicago Ülikoolis antropoloogiat õppima. 1947. aastal sündis esiklaps Mark. 1951. aastal kolis pere Cape Codi Massachusettsi osariigis.

1958. aastal suri Vonneguti õde vähki ja õe abikaasa oli enne seda hukkunud rongiõnnetuses, misjärel adopteeris ta õe ja õhemehe kolm poega.

1979. aastal abiellus Vonnegut portreefotograafi ja lastekirjaniku Jill Krementziga.

1984. aastal üritas Kurt Vonnegut end tappa, kuid ta päästeti.

2000. aastal puhkes Vonneguti kodus tulekahju, kui mees oli jalgpalli Superbowli vaadates ja suitsetades magama jäänud.

Kurt Vonnegut suri 2007. aastal kodus trepil kukkudes saadud ajutrauma tüsistustesse.

Seos Eestiga

Vonneguti teostes on Eestit või eestlastest tegelasi mainitud raamatutes "Mother Night" ja "Sinihabe".

Muud

Vonnegut tegeles ka graafikaga ning ta müüs oma serigraafilisi joonistusi peamiselt internetis.

Teosed

Romaanid

• "Isemängiv klaver" ("Player Piano" 1952. Eesti keeles 2016, tõlkija Tiina Randus, Tänapäev, 356 lk)
• "Titaani sireenid" ("The Sirens of Titan" 1959. Eesti keeles 2000, tõlkija Tiina Randus, Tänapäev, 252 lk)
• "Ürgpimedus" ("Mother Night" 1961. Eesti keeles 2011, tõlkija Tiina Randus, Tänapäev, 207 lk)
• "Kassikangas" ("Cat's Cradle" 1963. Eesti keeles 2001, tõlkija Olavi Teppan, Tänapäev, 204 lk)
• "Jumal õnnistagu teid, Mr Rosewater, ehk Pärle sigade ette" ("God Bless You, Mr. Rosewater or Pearls before swine" 1965. Eesti keeles 2010, tõlkija Tiina Randus, Tänapäev, 188 lk)
• "Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud tants surmaga" ("Slaughterhouse-Five, or The Children's Crusade: A Duty-Dance With Death" 1969. Eesti keeles ilmunud kolm korda. 1971, tõlkija Valda Raud, Eesti Raamat, 167 lk ; 2003, tõlkija Valda Raud, Tänapäev, 174 lk ; 2010, tõlkija Valda Raud, Tänapäev, 176 lk)
• "Tšempionide eine ehk Hüvasti sinine esmaspäev!" ("Breakfast of Champions" 1973. Eesti keeles ilmunud neli korda. 1978, tõlkija Valda Raud, Eesti Raamat, 240 lk ; 2003, tõlkija Valda Raud, Tänapäev, 255 lk ; 2010, tõlkija Valda Raud, Tänapäev, 256 lk ; 2018, tõlkija Valda Raud, Tänapäev, 248 lk)
• "Komejant ehk Hüvasti üksildus!" ("Slapstick, or Lonesome No More" 1976. Eesti keeles 2002, tõlkija Mart Kalvet, Tänapäev, 205 lk)
• "Võllaroog" ("Jailbird" 1979. Eesti keeles 2012, tõlkija Tiina Randus, Tänapäev, 246 lk)
• "Kullisilm" ("Deadeye Dick" 1982. Eesti keeles 2008, tõlkija Tiina Randus, Tänapäev, 232 lk)
• "Galápagos" ("Galápagos" 1985. Eesti keeles 2005, tõlkija Tiina Randus, Tänapäev, 252 lk)
• "Sinihabe" ("Bluebeard" 1988. Eesti keeles 2001, tõlkija Triin Sinissaar, Tänapäev, 275 lk)
• "Hookuspookus" ("Hocus Pocus" 1990. Eesti keeles 2006, tõlkija Lauri Liiders, Tänapäev, 326 lk)
• "Ajavärin" ("Timequake" 1996. Eesti keeles 2014, tõlkija Tiina Randus, Tänapäev, 211 lk)

Lühijuttude kogumikud

• "Canary in a Cathouse" (1961)
• "Welcome to the Monkey House"
• "Bagombo snuff box: uncollected short fiction" (1999)
• "Kodumaata mees" ("A Man Without a Country" 2005. Eesti keeles 2008, tõlkija Tiina Randus, Tänapäev, 160 lk);

Näidendid

• "Õnne sünnipäevaks, Wanda June" ("Happy Birthday, Wanda June" 1971. Eesti keeles 1975, tõlkija Valda Raud, Perioodika, 91 lk)
• "Between Time and Timbuktu, or Prometheus Five" (1972)
• "Make Up Your Mind"
• "Miss Temptation"
• "L'Histoire du Soldat" (1993)

Esseistika

• "Harmagedon tagasivaates" (Armageddon in Retrospect, postuumselt 2008 ilmunud esseedekogu, 12 kirjutist); Eesti keeles 2009, tõlkija Tiina Randus, Tänapäev, 223 lk)

Autobiograafia

• "Eks ta ole. Kurt Vonnegut: elu". ("And So It Goes . Kurt Vonnegut: A Life", 2011, koostanud Charles J. Shields). Eesti keeles 2014, Jana Linnart, Tänapäev, 392 lk)

Tunnustus

• 1973 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia liikmeks

Kirjandus

• Hannes Varblane, "Ilmavallas", Ilmamaa, Tartu 2002, lk. 162–164 (romaani "Titaani sireenid" arvustus "Igikestva depressiooni kroonik Kurt Vonnegut")

Välislingid

• Kurt Vonnegut Ulmekirjanduse BAASis
• Tauno Vahter, "Kurt Vonnegut: "Mida vanemaks ma saan, seda parem ma enne olin"" (intervjuu) – Eesti Ekspress, 12. veebruar 2004