Kurt Beyer

Kurt Beyer, täisnimi Friedrich August Kurt Beyer (27. detsember 1881 Dresden – 9. mai 1952 Dresden) oli Saksa ehitusinsener ja tehnikateadlane.

Kurt Beyeri hauaehitis Loschwitzeri kalmistul Dresdenis

Dresdeni tehnikaülikooli hoone, mis kannab 1952. aastast Kurt Beyeri auks nime Beyer-Bau.

Tema erialastest töödest sai 1927. aastal ilmunud "'Die Statik im Eisenbetonbau", mis käsitles raudbetoonkonstruktsioonide arvutusmeetodeid, tuntuks kui "Beyeri piibel".

1945. aastal osales Beyer sõjas hävinud Dresdeni Elbe silla ajutise taastamisel.

Haridus- ja töökäik

Beyer lõpetas 1905. aastal Kuningliku Saksimaa tehnikakõrgkooli tsiviilehituse erialal.

1906. aastal asus Beyer tööle assistendina ehitiste staatika, tugevusõpetuse ja terassildade kateedrisse. Georg Christoph Mehrtensi juhendamisel kaitses Beyer 1907. aastal doktoriväitekirja.

Aastail 1908–1914 töötas Beyer Siiamis, kus projekteeris ja ehitas sildu, sealhulgas Bondora silla üle Menami jõe ja vesiehitisi, sealhulgas dokid Bangkokis. Hiljem töötas Beyer Siiami siseministeeriumis ehitusnõunikuna. Sel ajal oli Siiam kaasanud oma majanduse ülesehitamisel kümneid Saksa insenere.

1919. aastal asus Beyer tööle õppejõuna Dresdeni tehnikakõrgkooli ehitusmehaanika kateedris, algul dotsendina, hiljem professorina.

Beyer läks pensionile 1951. aastal.

Tunnustus

• 1949 – valiti Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis liikmeks
• 1950 – valiti Saksa Teaduste Akadeemia Berliinis liikmeks