Kuninglik Preisimaa

Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466. aastal autonoomia Poola kuninga sõltlasena. Seejärel liidendati Kuninglik Preisimaa 1569. aastal täielikult Poola kuningriigiga.

Kuninglik Preisimaa loodi pärast Teist Thorni rahu (1466) Preisimaa lääneosa territooriumist, mis eraldus despootlikust Saksa Ordu riigist, otsides sõltlasena kaitset Poola kuningalt. Sõltlasena ei olnud see Poola osa, vaid Poola kuninga alam, mis kajastus tiitlis "Kuninglik Preisimaa" või kuninga Preisimaa. Kuninglik Preisimaa säilitas autonoomia, valitsedes end ise ja säilitades oma seadused, tavad, õigused ja saksa keele. Kuninga sõltlasena võis see osaleda oma titulaarse monarhi valimisel, aga see ei võinud osaleda Poola parlamendis seimis.

1772. aastal annekteeris endised Kuningliku Preisimaa territooriumid Preisimaa. See toimus Esimese Poola jagamise ajal, kui suur osa sellest kujundati Lääne-Preisimaa provintsiks, samas kui valdav osa Rzeczpospolitast endast liidendati Venemaa Keisririiki; ja iidne Rzeczpospolita koos oma "kuldse vabadusega" tükeldati.

Geograafia muuda

Piirkond koosnes järgmistest ringkondadest:

Pomereelia ja Danzig,
Kulmerland ja Michelauer Land ja Thorn,
Wisła suue ja Elbing ja Marienburg,
Ermlandi piiskopkond ja Allenstein, mille Saksa ordu loovutas Teise Thorni rahuga Poola kuningriigile.

14. sajandist viitavad mõisted Prut(h)eenia ja Prut(h)eeni vanades tekstides (16. või 17. sajandini) ja ladina keeles mitte ainult nüüdseks väljasurnud preislaste algsele asualale piki Läänemere rannikut Wisła jõest idas, vaid ka endiste Pomereelia Samboriidide hertsogite külgnevatele maadele, mille territooriumi omandas Saksa ordu Poola kuningalt 1343. aasta Kaliszi lepinguga ja liidendas Orduriiki.

1576. aasta Preisimaa kaart, Caspar Hennenberger, Kuninglik Preisimaa (ilma Lõuna-Pomereeliata) valgena

.

Pomereelia Lauenburgi ja Bütowi maad läänes valitsesid Pommeri hertsogid, Poola kuninga vasallid.

Kuninglik Preisimaa eristub hilisemast Hertsoglikust Preisimaast, ülejäänud Preisimaa (ida) osadest Königsbergi ümber, mida valitses Saksa ordu. Pärast sekulariseerimist 1525. aastal järgnesid sellele protestantlikud Hohenzollernite dünastia hertsogid. 1618. aastast oli see ala personaalunioonis Brandenburgi kuurvürstidega (Brandenburg-Preisimaa). 1657. aastal loovutati titulaarmonarhia Wehlau lepinguga.

Ajalugu muuda

1308. aastaks vallutas piirkonna Pomereelia osa esimene Poola riik, see sai autonoomia ja omavalitsuse. Władysław I Łokieteki valitsemisajal esitas Brandenburgi mark 1308. aastal nõude territooriumile, mistõttu palus Władysław abi Saksa ordult, kes asendas brandenburglased ja liidendas 1309. aastal Pomereelia Saksa Ordu riiki (Danzigi ülevõtmine Saksa ordu poolt ja Soldini leping (Myślibórz)).

Pärast järeleproovimist Grünwaldi lahingus Saksa ordu prestiiž langes ja ordu oli 1411. aasta Thorni rahuga sunnitud maksma suuri sissemakseid Poola kuningale, mis muutus linnakodanikele rahaliseks koormaks. 1440. aastal, kui maksukoorem tõusis, rajasid põlismaised aadlikud ja hansalinnad Marienwerderis (Kwidzyn) Preisi Liidu vastupanuks Ordu sise- ja rahapoliitikale. Liitu juhtisid Danzigi, Elbingi ja Thorni linnakodanikud. Kulmerlandi ja Pomereelia alamaadel osales ka. Kõrgmeister Ludwig von Erlichshausen nõudis laialisaatmist ja otsis 1453. aastal abi paavst Nicolaus V-lt ja keiser Friedrich III-lt. Omakorda saatis Liit 1454. aasta veebruaris delegatsiooni Hans von Bayseni juhtimisel Poola kuninga Kazimierz IV juurde paluma temalt toetust Saksa ordu võimu vastu ja nende kodumaa liidendamist Poola kuningriiki. Selles lepingus kuulutasid Preisi delegaadid Poola kuninga ainsaks tõeliseks suverääniks nende maale, põhjendatuna ajaloolise tõsiasjaga, et Poola kuningas oli varem neid valitsenud. Pärast pikki läbirääkimisi andis Kuninglik Kantselei 6. märtsil 1454 välja lepinguseaduse, milles vormistati lepingu tingimused, millega loodi Kuningliku Preisimaa autonoomia kuninga välissõltlasena.

Preisi-Poola liit muuda

Pärast seda, kui Preisi Liit vandus Kazimierzile 6. märtsil 1454 truudust, algas Kolmeteistkümneaastane sõda ("Linnadesõda"). Kuningas Kazimierz IV määras Bayseni esimeseks Kuningliku Preisimaa sõjaaja kuberneriks. 28. mail 1454 võttis kuningas ustavusvande Thorni kodanikelt ning juunis sarnase vande Elbingi ja Königsbergi kodanikelt.

Mäss hõlmas ka suured linnad Ordu maade idaosas, nagu Kneiphof, hilisem Königsbergi osa. Kuigi rüütlid olid võidukad 1454. aastal Chojnice lahingus, ei suutnud nad mässuliste poolt hõivatud linnuste tagasivallutamiseks rohkem rüütleid palgata. Kolmteist aastat kulukat sõjategevust lõppes 1466. aasta oktoobris Teise Thorni rahuga (1466), mis nägi ette, et Ordu loovutab Poola kroonile õigused Preisimaa lääneosa üle, sealhulgas Pomereelia ning Elbingi, Marienburgi ja Chełmno ringkonnad.

Ordensburg Marienburg Malborkis Poolas. 1274. aastal Saksa ordu poolt Nogati jõe äärde rajatuna on see maailma suurim tellislinnus

Poola kuninga poolt kaitstud iseseisvus muuda

Kaasaegne kaart, mis näitab Kuninglikku Preisimaad - Poola kuninga sõltlast, ja Hertsoglikku Preisimaad - Poola kuninga lääni

1454. aasta lepingu järgi, mis sõlmiti kuningas Kazimierz IV-ga, nautis Kuninglik Preisimaa täielikku autonoomiat kuninga sõltlasena: sel olid omad seadused, õigused, varakamber, raha ja sõjavägi. See valitses end nõukogul, mille liikmed valiti kohalike isandate ja võimsate linnakodanike (ius indigenatus) hulgast. Lõpuks oli Kuninglikul Preisimaal privileeg saata üks hääleõiguseta vaatleja seimi. Thorn, Elbing ja Danzig (Danzigi õigus) said veel eesõigusi, mis sarnanesid Vaba riigilinna staatusele.

Kuninglik Preisimaa vasallriigina, kes on ainuüksi Poola kuninga ees vastutav, sai kasu ühinemisest Rzeczpospolitaga ja tänu oma vabadustele Poola monarhi all kuulusid selle valitsejad Rzeczpospolita palatiinide seas kõige võimsamate hulka.

Warmia piiskop oli taotlenud keisririigi vürstliku piiskopi staatust, nagu mainiti keiser Karl IV 1356. aasta kuldbullas. Kuigi piirkond ei olnud kunagi otseselt keisri jurisdiktsiooni all ja nõuet ei näi toetavat ükski kinkimisdokument, oli see 17. sajandil laialdaselt kasutusel. Piiskopkond jätkas selle staatuse kaitsmist kuni Saksa-Rooma riigi lõpuni 1806. aastal.

Integreerimine Poola kuningriiki muuda

Pärast 1569. aastat oli Kuninglik Preisimaa täielikult Poola kuningriiki ja Rzeczpospolitasse integreeritud.

1569. aastal integreeriti Kuninglik Preisimaa täielikult Poola kuningriiki ja selle parlament alandati provintsikogu staatusse, ka eraldi Preisi institutsioonid kaotati. Endist territooriumit valitseti järgnevalt kui Pommeri vojevoodkonda, Kulmi vojevoodkonda, Malborki vojevoodkonda ja Ermlandi piiskopkonda.

Jagunemised muuda

Samal ajal 1772. aasta Esimese Poola jagamisega annekteeriti endised Kuningliku Preisimaa maad Saksa Ordu riigi järglase Preisi kuningriigi poolt. 1793. aastal osales uus Preisi kuningriik Teises Poola jagamises, annekteerides ajutiselt naaberpiirkonnad, mis tagastati peaaegu kohe tsaristlikule Poola kuningriigile ja liidendati Venemaa Keisririiki.

Kubernerid muuda

1454–1459 Hans von Baysen, sõjaaja kuberner
1459–1480 Stibor von Baysen
1480 Nikolaus von Baysen, kes vaid valiti; ta keeldus kuningale truudust vandumast. Ta oli ka Malborki vojevood.

1510. aastal, pärast mitut katset määrata uus kuberner, ametikoht kaotati.