Kungsholmen
|
See artikkel räägib saarest Stockholmis; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kungsholmen (täpsustus) |
Kungsholmen on saar Rootsis Mälareni järves, Stockholmi südalinnas Riddarfjärdenist põhja pool. Ta kuulub Upplandi maakonda.
Saart ümbritsevad Riddarfjärden, Mariebergsfjärden, Essingefjärden, Tranebergssund, Ulvsundasjön, Karlbergskanalen, Karlbergssjön, Barnhusviken ja Klara Sjö. Kungsholmenist lõunas on Södermalmi, Långholmeni ja Lilla Essingeni saar. Mander jääb läände (Brommalandet), põhja (Solna) ja idasse (Norrmalm).
Linnaosa on loodud 1926. aastal.
Kungsholmeni idaosa on lauge, kuid lääneosa on künklik, kõrgeim punkt on 47 m üle merepinna (Stadshagsplan). Rannajoone pikkus on 8900 m.
Saar moodustab suurema osa Kungsholmeni linnaosapiirkonnast, kuhu kuuluvad ka Essinge saared. Saar on jaotatud viieks linnaosaks: Kungsholmeni linnaosa, Marieberg, Fredhäll, Kristineberg ja Stadshagen.
Saar on mandri ja teiste saartega ühendatud 11 sillaga:
Saare arhitektuuriliste vaatamisväärsuste seas on Kristinebergi loss (umbes 1750), Stockholmi raekoda (Ragnar Östberg, 1911–1923), Stockholmi kohtumaja (1909–1915), funktsionalistlikud hooned järve ääres Norr Mälarstrandil, juugendstiilis hooned Sankt Eriksbroni silla kõrval, Dagens Nyheteri torn (1864) ja sild Västerbron (1935).
Saare lääneosa on elamurajoon, idaosas on valdavad eraettevõtted ja haldusasutused, sealhulgas raekoda, kohtumaja, politsei peahoone ja riigiarhiiv. Samuti on saarel Rootsi suurte ajalehtede Dagens Nyheter, Svenska Dagbladet ja Aftonbladet toimetused.
Ajalugu muuda
15. sajandil elasid saarel frantsisklased ning seda nimetati Munklägret ('munkade laager'). Saart nimetati ka Västermalmiks. Ordu rajas Rålambshovis tellisevabriku ja elatus veel kalapüügist ning põlluharimisest.
Aastal 1527 16. sajandil läks saar seoses reformatsiooniga Rootsi krooni omandisse.
Esimene hoonestus tekkis Kungsklippani ja Kronobergeti vahelisse orgu. Käsitööliste töökojad ning vabrikud rajati ranna äärde.
Aastal 1645 sai Munklägret esimese silla.
Aastal 1672 sai saar nimeks Kungsholmen ja moodustas omaette koguduse.
Aastal 1926 moodustati Kungsholmeni linnaosa, mis hõlmas kogu saare.
Aastal 1938 jagati saar praeguse viie linnaosa vahel.
1. jaanuarist 1997 kuulub saar Kungsholmeni linnaosapiirkonda.
