Kultuskivi on kivi, mille peal või juures on sooritatud kultustalitusi.

Kultuskivi Saue vallas Kiia külas[1]
Sama kivi, mille peal on nähtavad tehislikud lohud

Uskumustega seotud kivirahn, millel on sellele osutav rahvapärane nimi (Ohvri-, Tohtri-, Hiie-, Maalja-, Kabeli-, Tondi-, Uku-, Kõrva-, Litrekivi) või mille pinnal leidub looduslikke või tehissüvendeid (lohke, nn jälgi). Paljude kivide kohta teatakse muistendeid. Eestis registreeritud rohkem kui 1700 kultuskivist on enamik (1300) väikeselohulised[2].

Galerii muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Valter Lang. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2007, lk 67–69.