Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Kraniaalnärvide numeratsioon ja nimetused muuda
Kraniaalnärvidele viitamisel kasutatakse tihti numbreid, mis on antud vastavalt nende väljumiskohale ajust (numbrid suurenevad eestpoolt tahapoole). I kraniaalnärv väljub otsajust, ülejäänud ajutüvest.
- I haistmisnärv (nervus olfactorius, nervi olfactorii);
- II nägemisnärv (nervus opticus);
- III silmaliigutajanärv (nervus oculomotorius);
- IV plokinärv (nervus trochlearis);
- V kolmiknärv (nervus trigeminus);
- VI eemaldajanärv (nervus abducens);
- VII näonärv (nervus facialis);
- VIII esikuteonärv ehk kuulmis- ja tasakaalunärv (nervus cochlearis);
- IX keele-neelunärv (nervus glossopharyngeus);
- X uitnärv (nervus vagus);
- XI lisanärv (nervus accessorius);
- XII keelealune närv (nervus hypoglossus).
Olenevalt funktsioonist võivad kraniaalnärvid olla peamiselt tundeimpulsse vastuvõtvad ehk sensoorsed ehk aferentsed, impulsse väljasaatvad ehk motoorsed ehk eferentsed või kombineerida endas mõlemat tüüpi närvikiude.
Klassifikatsioon muuda
Peaajunärvide kirjeldamisel pole peetud otstarbekaks loomaliigiliste iseärasuste käsitlemist.[1]
Kraniaalnärvid jagatakse meeleelundite, somiidilihaste ja branhiaalkaarte närvideks.
Spetsiifiliste meeleelundite närvid muuda
Meeleelundite närvid on haistmisnärv (I), nägemisnärv (II), ja esiku-teonärv (VIII), mis innerveerivad peapiirkonnas asuvaid meeleelundeid (vastavalt haistmiselund (I), nägemiselund (II) ning sisekõrvas asuvad kuulmis- ja tasakaaluelund (VIII)). Need on kõik peamiselt sensoorsed närvid.
Somiidilihaste närvid muuda
Somiidilihaste närvid on silmaliigutajanärv (III), plokinärv (IV), eemaldajanärv (VI) ja keelealune närv (XII), mis innerveerivad silma liigutavaid lihaseid (III, IV, VI) ja keelelihaseid.
Branhiaalkaarte närvid muuda
Branhiaalkaarte ehk vistseraalkaarte ehk lõpusekaarte närvid on kolmiknärv (V), näonärv (VII), keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) ja lisanärv (XI).
Evolutsioonilises arengus oli etapp, kui inimese eellaste organismi mõned osad jagunesid lõpusekaarteks, kusjuures igal kaarel on oma skelett, sooned, närv, nahk ja limaskestad. Veeselgroogsetel on see siiani nii, kusjuures esimesest branhiaalkaarest kujuneb neil toiduhaaramiselund ning ülejäänutest lõpused. Maismaaselgroogsetel pole lõpusekaartel enam esialgset otstarvet; lõpused arenevad embrüonaalperioodil küll välja, kuid nende materjalist arenevad teised elundid. Igale lõpusekaarele vastava piirkonna innerveerimiseks ongi vastav närv.[2]
Kraniaalnärvid teistes selgroogsetes muuda
Inimese kraniaalnärvid on sarnased enamiku selgroogsete omadele. Mõnedel algelistel kõhrkaladel esineb ka 0-kraniaalnärv, mis väljub ajust esimesest kraniaalnärvist eespool.[3]
Ajaloolist muuda
Vana-Rooma arst ja anatoom Galenos (129– umbes 200[küsitav]) identifitseeris enamiku kraniaalnärvidest (erinevatel andmetel 7 kuni 12).[4]
Viited muuda
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 363, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ A.Lepp, E. Kogerman-Lepp "Kraniaalnärvid", Tartu 1990
- ↑ Kraniaalnärvid ingliskeelses Wikipedias Kasutatud 12.03.2010
- ↑ GALEN...philosopher, physician, discoverer of blood and the cranial nerves!, Veebiversioon (vaadatud 10.04.2014) (inglise keeles)
Välislingid muuda
- To remember the Cranial Nerves, Veebiversioon (vaadatud 08.04.2014)
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.2.01.001: Nervi craniales. Kraniaalnärvid