Kraaton on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa.

Kraatonid jaotatakse kilpideks ja platvormideks. Kilp on ulatuslik ala, kus paljanduvad kristalsed kivimid. Meile lähim kilp on Balti ehk Fennoskandia kilp, millel paikneb näiteks Soome ja suurem osa Rootsist. Platvormid ehk settelavad on alad, kus kristalne aluskord on kaetud settekivimeist moodustunud pealiskorraga. Kraatonid on tektooniliselt stabiilsed, mis tähendab, et seal ei saa toimuda orogenees ehk mäetekkeprotsessid ega saa ka esineda tugevaid maavärinaid.

Varem arvati, et kraatonid on ka ookeanide põhjas, kuid laamtektoonika, mille kohaselt on ookeaniline maakoor pidevalt konveierilaadselt uuenemas, välistab seal püsivate maakooreplokkide esinemise võimaluse.

Kraatonite vanimaid osi nimetatakse mandrite tuumadeks.

Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni platvormsel osal, mida nimetatakse Ida-Euroopa platvormiks. Et Balti kilp paikneb Eesti vahetus läheduses, öeldakse mõnikord, et Eesti paikneb Balti kilbi lõunanõlval. Sellele vihjab ka asjaolu, et kristalne aluskord on Lõuna-Eestis sügavamal kui Põhja-Eestis, väljaarvatud Mõniste kerge.