Kortrijk

Kortrijk (prantsuse Courtrai) on linn Belgias Lääne-Flandria provintsis. Asub Leie jõe ääres.

Kortrijk
hollandi Kortrijk prantsuse Courtrai
Kortrijki raekoda
Pindala	80,02 km²
Elanikke	77 741 (1.01.2022)
Koordinaadid	50° 50′ N, 3° 16′ E

Keskaegsel kujul säilinud Kortrijki vanalinn on Belgia suurimaid turismimagneteid ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajalugu

Keskaegsed Leie jõe silla tornid

Kortrijk asutati juba Vana-Rooma ajal. See kandis nime Cortoriacum ja oli tüüpiline provintsilinn Leie jõe ja kaubateede ristumiskohal. Tähtsaimad maanteed läksid Cortoriacumist loodesse Oudenburgi, läände Casselisse, kagusse Tournaisse ja itta Tongereni.

9. sajandil laskis Flandria krahv Baldwin II rajada asula ümber kindlustused viikingite vastu. Veel hiljem rajati linnamüür, millest tänapäeval on säilinud üksnes kaks torni (Broeltorens).

Kortrijk sai linnaõigused 1190. aastal. Need õigused andis talle Flandria krahv Philipp I.

13. sajandi alguses toimus sealkandis sõda Prantsusmaa kuninga Louis VIII ja tema onutütre abikaasa, Flandria krahvi ja Portugali printsi Ferdinando vahel. Louis võitis sõja ja vangistas Ferdinando. Sõjas Kortrijk hävis, aga hilisemad Flandria krahvid lasksid linna taastada.

Sajandi lõpul vallutas Prantsusmaa Flandria ja liidendas selle. Mõne aasta pärast, 1302 puhkes Brugges prantslastevastane ülestõus, mille käigus 18. mail tapeti kõik linna prantslased. Prantsuse kuningas Philippe IV saatis sõjaväe ülestõusu maha suruma ja 11. juulil 1302 toimus Kortrijki lähedal Kuldkannuste lahing, milles 8 tuhande meheline prantslaste hästi välja õpetatud ja relvastatud ratsavägi sai flaamlaste 9 tuhande meheliselt jalaväelt, peamiselt lihtrahvalt ja talupoegadelt, hävitavalt lüüa. Prantslastest aadlikke langes sadade viisi, sest flaamlastel oli käsk mitte vange võtta.

1323 tõusid flaamlased üles oma krahvi Louis I vastu. Ülestõusnud vallutasid mitu linna, sealhulgas Kortrijki, ja vangistasid Kortrijkis Louis', kes oli vangis 1326. aastani. Alles 1328 suudeti ülestõus maha suruda. Prantsusmaa kuningas Philippe VI juhtis sõjaväge isiklikult ja saavutas Casseli lahingus selle aasta 23. augustil flaamlaste üle otsustava võidu.

1379 tõusid flaamlased Louis I poja Louis II vastu üles. Ülestõusnud suutsid muuhulgas Kortrijki vallutada, kuid lõpuks sekkus asjasse Prantsuse sõjavägi, kes 27. novembril 1382 Roosebeke lahingus ülestõusnuid võitis. Ülestõusu juht Philipp van Artevelde hukkus ja ülestõus suruti maha. Pärast seda tabas piirkonda uus rüüstamise ja hävitamise laine.

15. sajandil oli Kortrijki õitseaeg. Sel ajal olid Flandria krahvideks ühtlasi Burgundia hertsogid. Seevastu 16. sajandil tabasid seda piirkonda sõjad Prantsusmaaga, reformatsiooniga kaasnenud verevalamised katoliiklaste ja protestantide vahel ning Hollandi ülestõus Hispaania vastu. Louis XIV valitsusajal okupeeris Prantsusmaa Kortrijki 60 aasta jooksul 5 korda. Ühtlasi käskis Louis Kortrijki kindlustused maatasa teha. 1713 sõlmitud Utrechti rahuga määrati Kortrijk Austriale, kes valitses linna kuni Napoleoni sõdadeni.

19. sajandil lõi linn taas õitsele. Belgia riik kuulutati välja 1830. Linnas oli arenenud tekstiilitööstus, mis põhines linakasvatusel.

Kortrijki pommitati rängalt 1917. aasta suvel, aga veelgi tugevamalt pommitasid teda liitlased 1944. aasta suvel. Kortrijk oli Wehrmachti tähtis raudteesõlm ja sel põhjusel korraldasid liitlased sellele sageli õhulööke. 21. juulil 1944 (Belgia rahvuspühal) viskasid 300 Briti pommitajat linnale üle 5000 pommi ning sel päeval hävis linnas palju ajaloolisi hooneid, sealhulgas vana raudteejaam.

Kortrijk oli esimene linn Belgias, kus loodi üksnes jalakäijatele mõeldud poetänav. See juhtus 1962. Hiljem muudeti hulk naabruses asuvaid tänavaid samuti jalakäijate alaks. Selle tulemusena on tänapäeval Kortrijkis üks Belgia suurimaid autovabu alasid.

Linnas on ülikool KULAK (Louvaini katoliikliku ülikooli linnak).

Välislingid

• Kortrijki koduleht