Koroonaviirused

Koroonaviirused ehk pärgviirused (Orthocoronavirinae) on rühm RNA-viirusi, mis põhjustavad imetajate või lindude haigestumist. Inimestel põhjustavad koroonaviirused hingamisteede infektsioonhaigusi, mis kulgevad tavaliselt kergelt, nt nohu. Haiguste haruldasemad vormid nagu SARS, MERS ja COVID-19 võivad lõppeda surmaga.

Koroonaviirused

Koroonaviirus on kaetud kelmega, millesse tipitud ogad moodustavad virioni ümber pärja. Sellest tuleb ka viiruse nimetus.

Kõik teadaolevad inimesi nakkavad koroonaviirused on olnud seotud nahkhiirtega.

Koroonaviirustel on loomaviiruste seas kõige suurem RNA genoom.

Koroonaviirused kuuluvad viiruste sugukonda Coronaviridae ning neid jaotatakse omakorda nelja perekonda: Alphacoronavirus, Betacoronavirus, Gammacoronavirus ja Deltacoronavirus.

Ajalugu

Esimene teadaolev inimesi nakkav koroonaviirus oli 229E ehk HCoV-229E tuvastati 1965. aastal uurides tavalist nohu põhjustavaid viirusi. Peagi leiti ka esimesega sarnane HCoV-OC43.

1968. aastal anti sellele viiruste rühmale nimi tulenevast sellest, et elektronmikroskoobi all paistis neid ümbritsevat Päikese kroonile (corona) sarnanev ümbris.

Suuremat teaduslikku huvi pälvisid koroonaviirused alles 2003. aastal seoses SARSiga, mida põhjustas SARS-CoV.

Leiti ka viirused HCoV-NL63 (2004) ja HCoV-HKU1 (2005), mis olid aga samuti seotud nina-neelupõletikuga nagu varasemad 229E ja OC43.

MERS-CoV leiti 2012. aastal ja see on seni teadaolevatest kõige surmavav. Tuvastatud on 2494 nakatumise juhtu, millest 858 lõppesid surmaga.

2019. aasta lõpus leitud SARS-CoV-2 põhjustas ülemaailmse koroonaviirushaiguse pandeemia, mis levis ka Eestisse.

Taksonoomia

Perekonnad ja alamperekonnad:

• Alphacoronavirus
  • Colacovirus
  • Decacovirus
  • Duvinacovirus (sh HCoV-229E)
  • Luchacovirus
  • Minacovirus
  • Minunacovirus
  • Myotacovirus
  • Nyctacovirus
  • Pedacovirus
  • Rhinacovirus
  • Setracovirus (sh HCoV-NL63)
  • Soracovirus
  • Sunacovirus
  • Tegacovirus (sh Alphacoronavirus 1, mis on tüüpliigiks)
• Betacoronavirus
  • Embecovirus (sh HCoV-OC43, HCoV-HKU1 ja tüüpliigiks olev M-CoV)
  • Hibecovirus
  • Merbecovirus (sh MERS-CoV)
  • Nobecovirus
  • Sarbecovirus (sh SARS-CoV ja SARS-CoV-2)
• Gammacoronavirus
  • Brangacovirus
  • Cegacovirus
  • Igacovirus (sh tüüpliigiks olev lindude koroonaviirus)
• Deltacoronavirus
  • Andecovirus
  • Buldecovirus (sh tüüpliigiks olev Bulbul-CoV HKU11)
  • Herdecovirus

Vaata ka

• Respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviirus (MERS-CoV)
• Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus (SARS-CoV)
• Koroonavaktsiin (Sars-CoV-2)
• COVID-19 ennetamine (Sars-CoV-2)

Kirjandus

• Kahn J. S. ja McIntosh K. (november 2005). "History and recent advances in coronavirus discovery". The Pediatric Infectious Disease Journal. 24 (11 Suppl): S223–27, discussion S226. PMID 16378050.
• Geller C., Varbanov M. ja Duval R. E. (november 2012). "Human coronaviruses: insights into environmental resistance and its influence on the development of new antiseptic strategies". Viruses. 4 (11): 3044–68. PMID 23202515.
• Helena Jane Maier, Erica Bickerton ja Paul Britton (toimetajad). "Coronaviruses: Methods and Protocols". Methods in Molecular Biology. Springer. ISBN 978-1-4939-2438-7. [1]

Välislingid

• Viirusenimetuse kirjakuju EKI
• Sars Cov-2