Vikipeedia

Koroonakriis

Koroonakriis on 2019.–2021. aasta koroonapandeemia mõjul tekkinud kriitiline olukord majanduses, poliitikas, kultuuris, hariduses ja enamikus teistes ühiskondliku elu valdkondades. Kriis on globaalne ning sellel eeldatakse olevat pikaajaline mõju.[1][2][3]

Börsikrahh muuda

  Pikemalt artiklis 2020. aasta börsikrahh

Börsid reageerisid koroonapandeemiale 20. veebruaril ja enamik börse teatas 24. veebruari ja 28. veebruari vahel suurimast langusest pärast 2008. aasta majanduskriisi. Turgusid on tabanud märtsis järjestikused langused ning iseloomustanud volatiilsus. Kuigi majanduslangust võis suurematel turgudel märgata juba 2019. aasta hilissügisel, siis koroonapandeemia on seda intensiivistanud ning oma karantiinimeetmetega muutnud selle otseselt kõigisse riikidesse puutuvaks.[1]

Kriis eri riikides muuda

Eesti muuda

  Pikemalt artiklis Koroonakriis Eestis

Eesti Pank on ennustanud majanduse kahanemist 6–14 protsenti sõltuvalt sellest, kas kriis leeveneb kevadel või hilissuvel.[4]

Läti muuda

Läti keskpank alandas märtsi lõpus SKT kasvuprognoosi: kui seni oodati 2020 SKT kasvu 2,6%, siis nüüd oodatakse SKT langust 6,5%, oodatav inflatsioonimäär on 0,5%.[5]

Keskpanga hinnangul avaldab koroonakriis mõju paljudele majandussektoritele. Väheneb ka tootmine, algul häirete tõttu tarneahelates ja hiljem vähenenud nõudluse tõttu. Üksnes mõnedes kitsastes niššides võib nõudlus hoopis suureneda.[5] Eeldatakse toodete nõudluse globaalset taastumist aasta teises pooles, muuhulgas kriisi ajal ära kasutatud laovarude taastamise vajaduse tõttu.[5]

Liikumispiirangute tõttu avaldab kriis kiiret mõju majutus-, meelelahutus- ja toitlustussektorile.[5]

Transpordisektorit mõjutab rahvusvahelise reisiliikluse sisuline lakkamine Euroopas. Täiendavate kontrollimeetmete kehtestamine ning kaubamahtude vähenemine mõjutab ka kaubatranspordisektorit.[5]

Oodatakse väiksemat töötusemäära kasvu kui see oli 2007.–2008. aasta finantskriisi ajal. Aasta kokkuvõttes oodatakse palgakasvu peatumist, 2019. aastal kasvasid palgad Lätis 7%.[5]

Sloveenia muuda

Sloveenia keskpanga märtsi lõpus avaldatud analüüsi järgi võib riigi SKT 2020. aasta jooksul langeda 6–16%.[6]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Taavi Minnik (3. aprill 2020). "Milline on elu pärast koroonakriisi – professor Urmas Varblase prognoosid". Delfi Forte.
  2. ↑ Kommunikatsiooniosakond (16. märts 2020). "Kaljulaid arutas naaberriikide kolleegidega koroonakriisi arenguid". Eesti Vabariigi Presidendi veebisait.
  3. ↑ Mait Ots (29. märts 2020). "Euroopa Komisjon muudab koroonakriisi tõttu eelarvekava". ERR.
  4. ↑ Viljar Rääsk (25. märts 2020). "Majanduslangus kujuneb eeldatavasti suuremaks kui 6%". Eesti Pank.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Bank of Latvija: On macroeconomic forecasts by Latvijas Banka, 26. märts 2020
  6. ↑ Slovenian economy to pay a high price in the fight against coronavirus, 31. märts 2020

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koroonakriis&oldid=5833859"