Koreograafia
Koreograafia on liikumise loomise kunst, liigutuste järjekorda või mustrisse seadmine, et neist tekiks tähenduslik tervik. Koreograafiat loovat inimest kutsutakse koreograafiks. Koreograafiat seostatakse peamiselt tantsukunstiga, kuid see hõlmab lisaks tantsukunstile ka muid valdkondi.[1] Mõne allika järgi on koreograafia (laias mõttes) sama mis tantsukunst[2].
Ajalugu muuda
Sõna „koreograafia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest khoreia (tantsida) ja graphein (kirjutada). Sellest järeldades on koreograaf keegi, kes kirjutab, aga kes kasutab sõnade asemel tantsu. 17.-18.sajandil tähendaski koreograafia otseselt kirja pandud tantsu. Tänapäevaks on tähendus muutunud ja kirja pandud tantsu kutsutakse tantsukirjelduseks.[3][4]
Koreograafia elemendid muuda
Koreograafia juures võivad rolli mängida mitmesugused tantsuelemendid, mõned neist otsesemalt ja teised kaudsemalt.[5] Need elemendid on reeglina esindatud kõikides koreograafia valdkondades. Kõige otsesemalt tegeletakse nendega loovtantsus[6].
Nende elementide hulka kuuluvad:
- kujundid, mille keha loob;
- liigutused, mille keha esile toob;
- aeg, mis koreograafias avaldub rütmis, tempos, kehade või kehaosade omavahelises liikumisskeemis (kaanon, sümfonism);
- suunad (liigutuste otsesed suunad ruumis, fookus);
- tasandid (madal, keskmine, kõrge);
- liikumiskvaliteedid (jõud, sujuvus, kergus, raskus, kiirus jne);
- koht/ruum, kus keha liigub.
Koreograafia kasutusvõimalusi muuda
Koreograafia kasutusvõimalused hõlmavad väga paljusid valdkondi.
Näiteks:
- tantsukunst
- filmikunst
- teatrikunst
- füüsiline ja mälutreening
- lavaline esinemissituatsioon
- sport (võimlemine, iluuisutamine, sünkroonujumine jne)
Koreograafia loomine muuda
Koreograafia võib olla improvisatsiooniline ja/või loodud kindla struktuuriga. Improvisatsioonilises võtmes kasutab koreograaf rohkem märksõnalisi juhiseid liikumiseks ja liikumine ei pea moodustama kindlat jada, struktureeritud koreograafias on aga liigutuste järjekord ja detailid kindlalt paigas. Kindla koreograafia loomiseks on palju võimalusi, näiteks improvisatsioon ja katsetamine.
Vaata ka muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Koreograafia |
Viited muuda
- ↑ "Encyclopedia Britannica: Dance". www.britannica.com.
- ↑ TEA entsüklopeedia 11. köide, 2011. Lk 183
- ↑ LeFevre, C. (2010). The Dance Bible. London: Quintet Publishing Limited.
- ↑ "Encyclopedia Britannica: Choreography". www.britannica.com.
- ↑ "Basic elements of choreography". www.carverdance.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. november 2018.
- ↑ Sööt, A. (2016). Loovtants. Tantsu baaselemendid. Eesti Tantsuhariduse Liit.