Korçë

Korçë
	[ k'ortš(a) ]
albaania	Korçë
	Korçë vapp
Pindala	806 km²
Elanikke	51 152 (2011)
Koordinaadid	40° 37′ N, 20° 46′ E

Korçë on linn Albaania idaosas Kreeka ning Põhja-Makedoonia piiri lähedal. Linn on Korçë maakonna ja Korçë ringkonna keskus. Linn on rahvaarvu poolest suuruselt kaheksas linn Albaanias.

Korçë on Ida-Albaania suurim linn ning seda peetakse albaania kultuuri hälliks.

Nimi muuda

Linna nimi aromaani keeles on Curceau(a), Curceao või Curciau; makedoonia, bulgaaria ja serbohorvaadi keeles Горица (Goritsa); kreeka keeles Κορυτσά (Korytsa); itaalia keeles Coriza; türgi keeles Görice.

Nimel on slaavi päritolu. "Gorica" tähendab mitmetes lõunaslaavi keeltes küngast ning see on levinud kohanimi Slaavi riikides (näiteks Montenegro pealinn Podgorica).

Ajalugu muuda

Vaata ka: Albaania ajalugu

Osmanite riik muuda

15. sajand muuda

Korçë linna asutajaks loetakse lähedalasuvas Panariti külas sündinud albaania päritolu osmani janitšari Iljaz Bej Mirahorit, kelle valdusse kuulusid tänapäeva Korçë alad. Iljaz Bej teenis sultan Bayezid II ning juhatas ratsaväge Konstantinoopoli vallutamisel. Autasuna andis sultan talle seitse küla Korçë läheduses. Nende üleandmine teostati järk-järgult kolme firmaniga (sultani kuninglik dekreet). Esimeses firmanis anti Leshja ja Vithkuqi külad Iljaz Bejle maaomandina (mülk), kuid tal tekkisid sissetulekute kogumisel probleemid ning kaheteist aasta möödumisel muudeti külad tagasi väikese maksutuluga maa-aladeks (timar). Külad asendati teises firmanis Piskopiye piirkonnaga aastal 1497. Kolmas firman määras Piskopiye täpsed piirid, mis on tänapäeva Korçë linnaga samad. Seega võib öelda, et Korçë asutati 15. sajandi lõpus.

16. sajand muuda

Mirahori mošee

Görice nime oli algselt kasutatud ühe vanema kindlustatud asula kohta, kuid see nimi määrati hiljem Piskopiyele, mis oli eraldi kogukond. Iljaz Bej hakkas Piskopiyes tegelema heategevusega – ta ehitas külasse endanimelise mošee, imareti, muallim-hane ja hammami, tuues külla islamiusu. Mirahori mošee on Albaania Islami arhitektuuri üks tähtsamaid näiteid ja see on Albaania teine kõige vanem mošee. Pärast taristu edendamist tegi Iljaz Bej külast islamistliku keskuse ning viis selle kasaba (väikelinna) järku registreerides elanikud talunike asemel linnaelanikena. Algselt valdas linna Mborje kindlus, mida 15. sajandi jooksul ning 16. sajandi alguses hooldasid osmanid. 1519. aastal elas Göricest sõltuvas Enboryo (Mborje) külas 88 kristlikku ja 18 moslemi perekonda.

Görices oli kaks linnaosa: Varosh ja Kasaba. Kasabas elasid moslemid, keda oli 21% kogu linna elanikkonnast. Kasaba jagunes veel väiksemateks asumiteks: Çarshi, Ratak, Qoshk ja Dere; seal linnaosas olid ka Iljaz Bej loodud asutused. Varoshi linnaosas elasid kristlased ja see jagunes Ülem-Varoshiks ning Alam-Varoshiks. Ülem-Varosh jagunes omakorda väiksemateks asumiteks: Mano, Barç, Jeni-Mahallë, Qiro, Penço, Manço, Manto ja Kala. Göricest sai sandžakk Osmanite riigi Manastiri vilajetis.

18. sajand muuda

18. sajandi alguses käisid Korçë elanikud lähedalasuvas İskopoli (Voskopojë) linnas koolis. Esimene kreekakeelne kool linnas asutati Vithkuqi elanike toetusega aastal 1724. Kool hävitati Kreeka Vabadussõjas, kuid avati taas aastal 1830. Kui Ali Paša oma meestega 1789. aastal İskopoli (Voskopojë) linna hävitas, kolis osa kaubandusest Göricesse ja Belgradi Arnavudisse (Berat), seega kasvas ka linna rahvaarv.

19. sajand muuda

Esimene albaaniakeelne kool on nüüd muuseum.

Aastal 1805 elas linnas 1300 perekonda, nendest kaks kolmandikku olid kristlased.

Õigeusu piiskop Neophytos asutas aastal 1850 Lasso fondi, mis edendas kreeka kultuuri Korçës. Aastal 1857 avati linnas kreekakeelne tüdrukute kool. Mitmed kohalikud heategijad annetasid raha kreeka kultuuri ja hariduse edendamiseks. Linnas olid ka lasteaiad ja internaatkoolid.

19. sajandi keskel lõi albaania õpetlane Naum Veqilharxhi albaania keelele tähestiku, milles avaldati mõned raamatud ning mis oli Korçës lühikest aega kasutusel. Sajandi lõpus hakkasid kohalikud albaanlased tahtma oma emakeeles haridust saada. Albaania haritlaste diasporaa Istanbulis ja Bukarestis tahtsid vältida kreekameelsete ülikutega vastuollu sattumist, seega pakkusid nad välja olemasolevates kreekakeelsetes koolides albaania keel kasutusele võtta. Seda pakkumist arutasid kohalik piiskop ja linnavalitsus, kuid Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat lükkas selle tagasi. 1870ndate lõpus töötas Albaania Patriootide Komitee ladina tähestiku põhjal välja albaania tähestiku.

1840ndatel tekkisid linna islamiusulised Albaania revolutsionäärid, kes tahtsid säilitada islamiusulist Albaaniat uuendatud Osmanite riigis. 1870ndatel toimuva kreekastumise tõttu asendus see meelestus Albaania rahvustundega loomaks nõrgenevas Osmanite impeeriumis iseseisvat Albaania riiki keeleliste ja kultuuriliste faktorite põhjal. Hilisel Osmani ajastul Albaania ärkamisajaga seotud õigeusklikud albaanlased olid pärit peamiselt Korçëst ja lähedalasuvatest küladest. Kreeklastest linna metropoliit ja linnavalitsus ehk dimogerontia (δημογεροντία) saatsid Kreeka välisministeeriumisse memorandumi erinevate viisidega Albaania natsionalistide tegevusi peatada. Aastal 1885 asutas Jovan Cico Kosturi koos Thimi Marko ja Orhan Pojaniga Albaania Kultuuriühingu, kuid ühingu tegevust keelustasid nii Osmanite kui ka Õigeusu kiriku võimud, seega läks ühing põranda alla ning jätkas tegevust Korçë Salakomitee nime all (Komiteti i Fshehtë i Korçë) ja kaks aastat hiljem asutas Salakomitee esimese albaaniakeelse kooli.

1870ndate lõpus loodud Albaanlaste Õiguste Kaitsmise Keskkomitee (Komiteti Qendror për Mbrojtjen e të Drejtave të Kombësisë Shqiptare) asutas aastal 1884 albaaniakeelse keskkooli poistele; see oli esimene albaaniakeelne kool Korçës. Kooli esimene direktor oli Pandeli Sotiri. Kooli avamisel mängis olulist rolli albaania rahvuslik luuletaja Naim Frashëri – kõrge riigimehena Osmanite riigi haridusministeeriumis sai ta kooli ehitamiseks ametliku loa. Luba albaaniakeelsele haridusele anti ainult kristlikele lastele, kuid kool seda piirangut ei järginud ning lubas ka moslemitel haridust saada. Kool tegutses aastani 1902, kui kreeka vaimulike nõudmisel õpetajad arreteeriti ja kuulutati riigireeturiteks, kool lõpetas tegevuse ning koolihoone hävitati. 1880ndate lõpus algas Gjerasim Qiriazi protestandi misjon linnas. Ta asutas koos oma perega albaaniakeelseid asutusi Korçësse, ta õde Sevasti asutas esimese albaaniakeelse tüdrukute kooli aastal 1891. Kool suleti aastal 1902.

Hilisel Osmani ajastul emigreerus palju Korçë elanikke majanduslikel põhjustel välismaale – õigeusklikud läksid peamiselt käsitöölistena Rumeeniasse, Kreekasse ja Bulgaariasse, moslemid läksid aga peamiselt lihttöölistena Istanbuli.

Albaania Vabariik muuda

Kliima muuda

Linnas on lähistroopiline vahemereline kliima, millele on iseloomulik niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi. Sademeid on võrreldes ülejäänud Albaaniaga vähe ning linna õhutemperatuurid on jahedamad kui Lääne-Albaanias.

Aasta keskmine temperatuur on 10,3°C. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mille keskmised õhutemperatuurid on vastavalt 19,9°C ning 19,3°C. Aastas sajab keskmiselt kokku 825 mm. Kõige rohkem sajab oktoobris (99 mm) ja novembris (108 mm), kõige kuivem kuu on juuni (38 mm).^[1]