Koot
viljapeksu tööriist
Koot on endisaegne viljapeksuriist, mis koosneb pikast varrest ja selle otsa liikuvalt kinnitatud nuiast ehk kolgist. Oli laialdaselt tuntud Euroopas ja Ida-Aasias.[1]
Enne koodi tarvituseletulekut kasutati Eestis ühest puust koosnevat varta.[1] Hiljemalt 17. sajandist hakkas koot varta välja tõrjuma.[1] 19. sajandil oli koot levinud laialdaselt kogu Eestis. Koodiga peksti enamasti rukist, Kagu-Eestis ka suvivilja.[1]
Kolgi kinnitusviisi järgi eristati koote:
- aukkoot, mida kasutati Lõuna- ja Ida-Eestis
- lehterkoot oli kasutusel Lääne- ja Kesk-Eestis
- soonkoot, mis oli levinud Läti piiri ääres
- mütskoot, oli kasutusel saartel.[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 96