Vikipeedia

Koolitulistamine

Koolitulistamine on relvastatud kallaletungi juhtum, kus haridusasutuses kasutatakse tulirelva õpilaste, õpetajate või abipersonali vastu.

Koolitulistamine on koolivägivalla erikuju.

Tavaliselt kõneldakse koolitulistamisest, kui juhtum toimus kooli hoones või territooriumil, kuid vahel nimetatakse koolitulistamisteks ka kooli läheduses või koolibussis aset leidnud tulistamisi.

Üldjuhul panevad koolitulistamisi toime õpilased, keda võidakse nimetada koolitulistajaks.

Avalikkuses pälvivad koolitulistamised kõrgendatud tähelepanu, kuna koolidesse on turvalisuse huvides tavaliselt keelatud relvi tuua, lasteasutustes ei olda tihti valmis vägivalda tõrjuma ning tulistamine võib kergesti lõppeda paljude inimeste vigastamise või surmaga.

Ajakirjanduses kaasneb koolitulistamistega tavaliselt debatt tulirelvade tsiviilvalduses hoidmise reeglite karmistamise ja koolides turvalisuse tõstmise teemal.[1][2] Koolitulistamiste tõttu on töötatud välja ka kuulikindlad koolitarbed.[3][4]

Koolitulistamisi esineb praktiliselt kogu maailmas, kuid kõige sagedamini Ameerika Ühendriikides.[5][6][7][8] Varaseim teadaolev koolitulistamine USA-s toimus 26. juulil 1764 Pennsylvanias Pontiaci sõja käigus.[9]

1925. aastal tulistasid kaks kooliõpilast Vilniuses lõpueksamite ajal relvadest ja õhkisid käsigranaadid, tappes ennast, kaks kaasõpilast ja õpetaja.

Eesti koolis muuda

  Pikemalt artiklis Viljandi koolitulistamine

Viljandi koolitulistamine oli 27. oktoobril 2014 Viljandi Paalalinna Koolis aset leidnud Eesti esimene koolitulistamine, kus tollal 15-aastane 9. klassi õpilane lasi tunni ajal maha oma saksa keele õpetaja Ene Sarapi. Õpetaja suri sündmuspaigal enne kiirabi saabumist. Õpilane andis pärast õpetaja pihta tulistamist vabatahtlikult relva kooli personalile[10] ja kohale saabunud politseinikele kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tunnistas 20. oktoobril 2015 noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse.[11]

Soome koolides muuda

Eestis pöörati kõrgendatud tähelepanu ka Soomes 1989. aastal Raumas, 2007. aastal Jokelas ja 2008. aastal Kauhajokil toimunud koolitulistamistele.

Põhjused muuda

Koolitulistamistel võib olla mitmesuguseid põhjusi. USA salateenistuse uuringu järeldustes hoiatati eeldamast, et koolitulistajateks saab kindel "tüüp" õpilasi, kuna igasugune profileerimine hõlmab liiga paljusid, kes kunagi vägivalda ei rakenda, ning ei kata kõiki koolitulistajaid.[12] Uuringute põhjal on väidetud, et koolitulistamised on üldjuhul mitte hetkelise afektiseisundi tulemus, vaid pikaajalise planeerimise tagajärg.[13] Sageli kõnelevad koolitulistajad oma plaanidest ka avalikult. Tulistamine võib, kuid ei pruugi olla seotud vägivaldsete traumadega, sealhulgas kooli- või internetivägivallaga[14][15]. Tavaliselt on tulistajatel raskusi oma agressiivsuse vaoshoidmisega ja piiratud empaatia. Samas ei saa koolitulistamisi siduda psühhofarmakonide, õpiraskuste või muude kergesti tuvastatavate probleemidega, pigem on iga kord tegemist paljude asjaolude kokkulangevusega.[16][17] Praktiliselt kõik USA koolitulistajad on olnud poisid, kuid dokumenteeritud on ka kolm juhtumit tüdrukutega.[18][19][20]

Tulistamiste ennetustöös on pandud rõhku tulirelvade hoiutingimuste karmistamisele ja kontrollile ning laste ligipääsu karmimale keelustamisele seadustes[21], vaimse tervise probleemide lahendamisele[22][23], ning tugiteenuste tagamisele koolides.

Viited muuda

  1. ↑ Killingbeck, Donna (2001). "The Role of Television News in the Construction of School Violence as a 'Moral Panic". Journal of Criminal Justice and Popular Culture. 8 (3): 186–202. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2019. Vaadatud 28. oktoobril 2014.
  2. ↑ "Government Vows to Take Action Following Kauhajoki Shootings". YLE. Vaadatud 23. september 2008.
  3. ↑ "Bulletproof school supplies get low grades from safety experts". NBCnews.com. 3. november 2015. Vaadatud 29.09.2018.
  4. ↑ "How bulletproof whiteboards can protect classrooms" (sliding across doors). MSN.com. 16. september 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.03.2014. Vaadatud 23.03.2014.
  5. ↑ "U.S. Has More School Shootings Than The Rest Of The World Combined". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2014. Vaadatud 28. oktoobril 2014.
  6. ↑ How school killings in the US stack up against 36 other countries put together
  7. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2015. Vaadatud 28. oktoobril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. ↑ http://mic.com/articles/20843/31-school-shootings-in-america-since-columbine-only-14-in-the-rest-of-the-world-combined
  9. ↑ "Enoch Brown Incident". National Memorial to Fallen Educators. Vaadatud 20.03.2020.
  10. ↑ Õpetaja maha lasknud poisi võtsid kinni kooli töötajad
  11. ↑ Kohus mõistis õpetaja tapnud poisi üheksaks aastaks vangi[alaline kõdulink]
  12. ↑ "The Final Report and Findings of the Safe School Initiative" (PDF). U.S. Department of Education. 1. mai 2002.
  13. ↑ "'Profiling' School Shooters". Frontline. 17. märts 2007. Vaadatud 17. märts 2007. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |network= (juhend); eiran tundmatut parameetrit |station= (juhend)
  14. ↑ http://www.socialjusticesolutions.org/2013/12/14/school-shootings-possible-causes/
  15. ↑ Lanata, John C. (2003). "Behind the scenes.: A closer look at the school shooters". Sheriff. 55 (2): 22–26. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2015. Vaadatud 28. oktoobril 2014.
  16. ↑ Knight, Al. "Psychiatric Drug Culture Examined." Denver Post.11 Nov. 1999. LexisNexis Academic.
  17. ↑ Schechter DS (February 16, 2011). Forecasting Aggression: What Makes Some Troubled Youth Turn Violent? Cerebrum. http://www.dana.org/news/cerebrum/detail.aspx?id=30762
  18. ↑ Herbert, Bob (16. oktoober 2006). "Why Aren't We Shocked?". The New York Times. Vaadatud 14. oktoober 2012.
  19. ↑ "Police: Female student kills 2 others, self at Louisiana college - CNN.com". 8. veebruar 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2008. Vaadatud 28. oktoobril 2014.
  20. ↑ "Parole Denied to Female School Shooter". San Diego 6. 13. august 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2011. Vaadatud 16. oktoober 2010.
  21. ↑ Randich, Cheri. "Description of State Child Access Prevention Laws." Law & Justice. Web. 10 Dec. 2012. <http://www.leg.wa.gov/Senate/Committees/LAW/Documents/SummaryOfStateChildAccessPreventionLaws.pdf>
  22. ↑ "Violence and mental illness: An overview."
  23. ↑ ""Safe School Initiative."" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. august 2009. Vaadatud 28. oktoobril 2014.

Kirjandus muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koolitulistamine&oldid=6223570"