Konsumerism

konsumerism
 See artikkel räägib tarbijalikust mõtteviisist ja käitumisest; tarbijate õigusi kaitsva liikumise kohta vaata artiklit Tarbijaõiguslus

Konsumerism on tarbimisühiskonnale omane mõtteviis ja käitumine, mis väljendub kaupade ja teenuste tarbimises üle vajaduste. Konsumerism tähendab tarbimist tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast[1].

Ajalugu muuda

USA-s oldi 1920. aastate alguseks jõudnud mass-tootmisega sellisele tasemele, et ähvardas ületootmine. Uusi tooteid oli üha raskem müüa, kuna inimeste esmased vajadused olid enamasti rahuldatud. Reklaamiti eelkõige kaupade praktilisi väärtusi. Peamiselt Edward Bernaysi suhtekorralduslike tegevuste tulemusena hakati rõhutama pigem inimeste soove ja tahtmisi. Hakati näitama, kuidas konkreetsed tooted neile rahuldust ja rõõmu pakuvad, nendega sobituvad, nende staatust ja isiksust näitavad jne. Nii näiteks kirjutas Wall Streeti pankur Paul Mazur:

„Me peame muutma ameeriklaste tarbimiskultuuri - vajadustepõhisest soovidepõhiseks. Inimesi tuleb treenida soovima uusi asju isegi siis kui senised on veel täiesti kõlblikud. Soovid peavad hakkama varjutama vajadusi.[2]

President Herbert Hoover oli veendunud, et konsumerism on ameerika elu mootor:

„Inimestest tuleb kujundada pidevalt muutuvad õnne masinad, see on majandusliku arengu võti.[3]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 01.12.2011)
  2. "We must shift America from a needs- to a desires-culture. People must be trained to desire, to want new things, even before the old have been entirely consumed. [...] Man's desires must overshadow his needs." – From a 1927 article by Mazur in the Harvard Business Review.
  3. Happiness Machines at BBC Online (archive copy), 29:30-30:00