Komatiit

tardkivim

Komatiit on ultraaluseline vulkaaniline kivim.

Komatiit on kivim, mis moodustas ultraaluselisi laavavoole. Keemilise koostise alusel klassifitseeritakse teda järgmiselt: SiO2<53%, Na2O+K2O<1%, MgO>18%, TiO2<1%.

Komatiit on vähelevinud kivim. Selle põhjuseks on kivimite vanus. Peaaegu kõik komatiidid on tekkinud arhaikumis. Proterosoikumi leiud on harvad ning fanerosoikumi vanusega komatiidid on väga haruldased. Komatiidi koostisega süvakivim peridotiit on väga laialt levinud, ehkki mitte maapinnal. Peridotiidist koosneb suur osa vahevööst. Põhjus, miks komatiitse koostisega laavat enam ei esine, peitub selles, et Maa vahevöö on aja jooksul aeglaselt jahtunud. Komatiitse laava temperatuur peaks olema umbes 1600 °C, kuid tänapäevaste laavade temperatuur ei ületa 1300 °C, mistõttu toimub peridotiitse vahevöö osaline sulamine, mille tulemuseks on basaltse koostisega laava.

Kivimi nimetus on tuletatud Lõuna-Aafrikas asuva Komati jõe nimest.