Kolmas maailmasõda
Kolmas maailmasõda (III maailmasõda) on vähemalt 1941. aastast kasutatud nimetus, mis on antud hüpoteetilisele kolmandale ülemaailmsele ulatuslikule sõjalisele konfliktile pärast I ja II maailmasõda. Mõned kasutavad nimetust selliste konfliktide puhul nagu külm sõda või terrorismivastane sõda. Seevastu teised eeldavad, et selline konflikt ületaks varasemad maailmasõjad nii ulatuse kui ka hävitava mõju poolest.
Ajalugu muuda
Enne II maailmasõja algust 1939. aastal arvati, et I maailmasõda (1914–1918) oli "sõda sõdade lõpetamiseks". Rahvasuus arvati, et sellise ulatusega globaalset konflikti ei saa enam kunagi tekkida. Sõdadevahelisel perioodil nimetati I maailmasõda tavaliselt lihtsalt "Suureks sõjaks". II maailmasõja puhkemine lükkas aga ümber lootuse, et inimkond võib olla juba välja kasvanud vajadusest nii laialt levinud ülemaailmsete sõdade järele.
Külma sõja tulekuga 1945. aastal ja tuumarelvatehnoloogia levikuga Nõukogude Liidus muutus kolmanda ülemaailmse konflikti võimalus tõenäolisemaks. Külma sõja aastatel nägid paljude riikide sõjaväe- ja tsiviilvõimud ette III maailmasõja võimalust. Stsenaariumid ulatusid tavapärasest sõjapidamisest piiratud või täieliku tuumasõjani. Külma sõja haripunktis töötati välja Vastastikuse garanteeritud hävingu doktriin ("MAD").
Tänapäev muuda
Venemaa Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov on Vene-Ukraina sõjas öelnud, et III maailmasõda oleks tuumasõda.[1] Ukraina Vabariigi president Volodõmõr Zelenskõi mainis videopöördumises 2023. aasta filmi- ja teleauhindade galale Kuldgloobus, et: "III maailmasõda ei saa tulema, see ei ole triloogia.", tänades ka liitlasi vabast maailmast.[2]