Koljo Adam

Koljo Adam (u 1683 Urvaste – 6. juuli 1759 Urvaste) oli Urvaste köster, kirjamees, illustraator ja vennastekoguduse edendaja Lõuna-Eestis.

Oli Johann Christian Quandti peamine abiline vennastekoguduse töös. Alates 1732 Urvaste koolmeister ja alates 1752 Urvaste köster.

Saksakeelse Uue Testamendi varal õppis iseseisvalt ära saksa keele, nii et hiljem tõlkis eesti keelde Johann Arndti (1555–1621) "Tõelise kristluse" ning John Bunyani "Ristiinimese teekonna" ja "Püha sõja". Ka on ta saksa keelest tõlkinud jutlusi ja piiblilugusid ning luuletanud hulga laule.

Koljo kopeeris sulega iga peatüki ees asunud kunstipärased vaselõiked, mistõttu teda peetakse esimeseks eesti raamatuillustreerijaks.

Õppis omal käel noodilugemist ja pani hiljem lauluviise kirja.

Iseseisvalt õppis ära kellade parandamise ja valmistas hiljem seinakelli.

Isiklikku muuda

Koljo Adami väimees oli köster ja kirjamees Mango Hans.

Koljo Adami tütrepoeg oli köster ja orelimeister Carl Johann Thal.

Koljo Adami tütre pojapoeg oli orelimeister Carl Georg Thal.

Koljo Adami väimees oli köster ja kirjamees Michael Ignatius.