Kohtuekspertiis
Kohtuekspertiis on tegevus, mille käigus uurib ekspert menetlusasjades olemasolevat materjali ja kujundab selle põhjal professionaalse arvamuse, mida nimetatakse eksperdiarvamuseks.[1]
Kohtuekspertiisi teeb ekspert. Ekspert osaleb uurimistoimingus, rakendades mitteõiguslikke teadmisi. Asitõendite või kuriteojälgede uurimiseks ja kogumiseks kasutab ekspert eri tehnikavahendeid. Lisaks ekspertiisiks vajalike lähteandmete kogumisele võib ekspert aidata uurijat uurimistoimingu strateegia planeerimisel.[2] Ekspertiisid, milleks on ekspertiisiasutustel pädevus, sätestab kohtuekspertiisiseadus.[3]
Kohtuekspertiisi liigitamine muuda
Kohtuekspertiiside liigid ja alaliigid on sätestatud riiklikus ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside loetelus. Kohtuekspertiisi peamisi liike on neli: kohtuarstlik ekspertiis, kohtubioloogiaekspertiis, kohtukeemiaekspertiis ja kriminalistikaekspertiis, mis jagunevad omakorda liikideks ja alaliikideks. Lisaks võib asutus teha muid ekspertiisiasutuste põhimääruses ette nähtud ekspertiise.[4]
Kohtuarstlik ekspertiis koosneb neljast alaliigist:
- arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis, mille alaliigid on narkootilise ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiis ning toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiis;
- isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille alaliigid on isiku androloogia-, isiku günekoloogia-, tervisekahjustuse tuvastamise ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiis;
- meditsiinilise kriminalistika ekspertiis, mille alaliigid on kohtutraumatoloogia- ja kohtuantropoloogiaekspertiis;
- surnu kohtuarstlik ekspertiis.
Kohtubioloogiaekspertiisi alaliik on DNA-ekspertiis.
Kohtukeemiaekspertiis sisaldab viit alaliiki:
- alkoholiekspertiis;
- lõhkeaineekspertiis;
- narkootilise aine ekspertiis;
- põlevvedelikuekspertiis;
- toksikoloogiaekspertiis, mille alaliigid on alkoholiekspertiis bioloogilisest materjalist ja narkootilise aine ekspertiis bioloogilisest materjalist.
Kriminalistikaekspertiis koosneb 16 alaliigist:
- dokumendiekspertiis, mille alaliik on paberrahaekspertiis;
- hääleekspertiis;
- infotehnoloogiaekspertiis, mille alaliigid on alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiis ja radaridetektoriekspertiis;
- jäljeekspertiis, mille alaliigid on jalatsijälje-, murdmisriistajälje- ja stantsimismärgiseekspertiis;
- kiuekspertiis;
- kujutiseekspertiis;
- käekirjaekspertiis;
- liiklusekspertiis, mille alaliigid on autotehniline-, liiklustehniline- ja liiklustrassoloogiaekspertiis;
- lasujäägiekspertiis;
- lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis;
- metalliekspertiis, mille alaliik on hõõglambiekspertiis;
- raamatupidamiseekspertiis;
- relvaekspertiis, mille alaliigid on külm- ja tulirelvaekspertiis;
- sõrmejäljeekspertiis;
- tulekahjuekspertiis;
- värvkatteekspertiis.
Kohtuekspertiis kriminaalmenetluses muuda
Ekspertiis korraldatakse määruse alusel, mille annab menetleja. Menetlejal ei ole lubatud ekspertiisi määramisest keelduda, kui asjaolu tuvastamine ekspertiisiga võib olla suure tähtsusega asja lahendamisel. Et koguda kohtupsühhiaatria- või kohtuarstlikuks ekspertiisiks materjali, võib vajaduse korral paigutada isiku sundkorras raviasutusse. Samuti võidakse ekspertiisi tegemiseks kaevata ametlikust matmiskohast välja laip. Kui uurimisasutus on menetlustoimingu käigus kogunud jälgi ja proove, mis on isikustamata, võidakse need säilitada. Ekspertiisiks võidakse võtta võrdlusmaterjali. Selle eesmärk on koguda võrdlusjälgi ja -proove, mis on vajalikud ekspertiisiks või uuringuks.[5]
Kohtuekspertiisi tegemine Eestis muuda
Eestis teeb kohtuekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (lühend EKEI). Instituudis tehakse muu hulgas mitmesuguseid uuringuid, näiteks alkoholiuuring, bioloogiauuring, DNA-, raamatupidamis-, dokumendi-, histoloogia-, hääle-, infotehnoloogia- ja jäljeuuring ning kohtuarstlik lahang. Instituudis tehakse järgmisi ekspertiise:[6]
- kohtuarstlik ekspertiis;
- kohtubioloogiaekspertiis;
- kohtukeemiaekspertiis;
- kohtupsühhiaatriaekspertiis;
- kriminalistikaekspertiis.
EKEI-st tellivad tööd tavaliselt nii kohtu, prokuratuuri ja uurimisasutuste kui ka kohtuvälised menetlejad.[7]
Viited muuda
- ↑ Kohtuekspertiisiseadus. – RT I, 30.12.2015, 21.
- ↑ H.Lindmäe. Menetlustaktika. Tallinn: Juristide Täienduskeskus 1995, lk. 9-10.
- ↑ Kohtuekspertiisiseadus. – RT I, 30.12.2015, 21.
- ↑ Riiklikus ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside loetelu. – RTL 2008, 9, 112.
- ↑ Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2015, 22.
- ↑ Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus. – RT I, 25.01.2013, 4.
- ↑ Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi koduleht. http://www.ekei.ee/et/ekei-kui-organisatsioon (25.10.2018)