See artikkel räägib psühholoogia mõistest; eetika mõiste kohta vaata artiklit Kognitivism (eetika)

Kognitivism on õppimisteooria, mille eesmärgiks on selgitada õppija informatsioonitöötlemis- ning selle kaudu mõtlemisprotsesse. Esimesed kognitivistlikud seisukohad esitati 1920. aastatel.

Kognitivismile panid aluse Edward Tolman, geštaltpsühholoogia vallas Kurt Lewin, biheiviorismi kõrvale jätva kognitiivse pöörde initsiaator Jerome Bruner ja arengupsühholoog Jean Piaget. Kognitivismi olulisteks esindajateks on veel Jerry Fodor oma vaimu modulaarsusteooriaga ning Dietrich Dörner oma PSI-teooriaga (Theorie der Persönlichkeits-Systeme-Interaktionen).

Kognitivismi teoreetilised seisukohad pärinevad kognitiivsest psühholoogiast ning põhinevad kognitsiooni (ladina keeles cognitio, 'tunnetus', 'kujutlus', 'arusaamine', 'äratundmine') mõistel, mida käsitletakse kui võimet saada aru teatud reeglipärasustest. Kognitsiooniprotsess hõlmab informatsiooni vastuvõtmist, töötlemist ja hindamist. Teisisõnu on tegemist mõtlemise olemasolu ja eritlusvõime põhitunnustega.

Kognitiivsete teoreetiliste mudelite hulka kuuluvad näiteks Albert Bandura sotsiaalkognitiivne õppimisteooria ehk mudelõppimine.

Moodsast psühholoogiast leiab ka mõiste kognitiivne dissonants.

Kognitsiooniteoreetiliste mudelite hulgas puudub üks, ühtne ja jagamatu suund, kuna üksikud kihid on moodustunud üksteisest sõltumatult. Ühised on vaid teatud üldpõhimõtted, näiteks see, et kognitiivsetel protsessidel ja struktuuridel on inimese käitumisele ja kogemustele märkimisväärne mõju ning et sisemine kognitiivne süsteem on alati vastastikuses toimes väljastpoolt tuleva informatsiooniga. Õppija töötleb uut informatsiooni juba olemasolevat informatsiooni kaasates ning sobitab seda olemasolevate teadmiste võrgustikku.

Kognitivismi puhul on loobutud ka biheivioristlikust seisukohast, et inimene on olend, keda eranditult valitsevad ümbritseva keskkonna impulsid ning kelle käitumine sõltub vaid välise keskkonna heakskiidust või hukkamõistust. Kognitiivsed õppimispsühholoogid lähtuvad sellest, et elamustele ja käitumisele ei mõju ainult välise keskkonna mõjutused, vaid et inimene tajub välise keskkonna sündmusi ning töötleb ja hindab neid mõistusega.

Teisisõnu on kognitivistid veendunud, et õppimise puhul toimivad palju keerulisemad protsessid kui passiivne uute stiimul-reaktsioon-seoste loomine. Sellega on ka loobutud arusaamast, et aju on nii-öelda must kast või passiivne mahuti, mille puhul on olulised ainult välised tingimused (sisend ja väljund) ning tunded ja ka mõtted ei omaks justkui mingit rolli.

Juba klassikalise tingituse puhul pandi tähele palju aktiivsemaid protsesse, mille käigus organism midagi kahe sündmuse seose kohta õpib kui ainult stiimul-seoste ilmnemist.

Kognitivismi ja biheiviorismi kõrval on oluliseks õppimisteooriaks konstruktivism, mille kohaselt õppimine on seotud iga kord iseseisvate kogemustega erinevalt toimuvatest protsessidest. Teisisõnu see, mida keegi antud tingimustes õpib, sõltub niihästi õppijast kui ka tema kogemustest. Võrreldes biheiviorismi (teadmiste "salvestamine") ja konstruktivismiga (teadmiste "konstrueerimine") lähtub kognitivism teadmiste "töötlemisest".

Kognitivismi oluliseks tunnuseks võrreldes konstruktivismiga on ka tema objektiivsus, see tähendab, et maailm on konstrueeritav ka ilma subjektita ning pole olemas indiviidi poolt konstrueeritud tõde.

Kognitivistid käsitlevad inimest kui indiviidi, mis pole kõrvalt juhitav, vaid on iseseisev ja suuteline ümbritseva maailma impulsse erinevalt töötlema. Selle võimega, mis tähendab mõtlemisvõimet, eristub inimene loomast.

Kognitivsimi on kritiseeritud ühekülgse keskendumise eest ainult õppimise ajal toimuvatele infotöötlusprotsessidele. Teisalt on kognitivismi kritiseeritud selle objektiivse vaatesuuna tõttu, mis justkui eeldaks ettekujutust ainsast, objektiivselt tõesest ja tunnetatavast reaalsusest. Järelikult võib teadmine justkui eksisteerida väljaspool ja sõltumatult teadvusest ja seda ainult individuaalsete sisemiste protsesside poolt erinevalt töödelduna. Lisaks on kognitivistidel raskusi kehaliste võimete seletamisega, kuna informatsiooni voog inimese ajus tema kompleksse neuronite aktiivsuse tõttu pole seni veel täpselt jälgitav ja tõlgendatav.

Vaata ka muuda