Koeru kihelkond

Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Piirkonna ajalugu muuda

Koeru kihelkonda on esimest korda kirjalikult mainitud 1282. aastal. Varem kuulus ala Lõpekunna (Loppegunde) muinaskihelkonda. Koeru kirik ja kihelkond pühitseti 1288. aastal Maarja-Magdaleenale. Juba 1727. aastast tegutses Koeru kihelkonnas kool.

Koeru kihelkonna mõisad muuda

Ajaloolisele Järvamaale kuulunud kihelkonnas paiknes 23 mõisat: 1 kirikumõis, 13 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat ja 6 karjamõisat.

Koeru kirikumõis (Pastorat St. Marien-Magdalenen)
Aavere mõis (Afer) rüütlimõis
Ao mõis (Hackeweid) endine rüütlimõis, hiljem minetas mõisa staatuse
Aruküla mõis (Arroküll) rüütlimõis
Ervita mõis (Erwita) rüütlimõis
Kapu mõis (Kappo) rüütlimõis
Karlsruue mõis (Karlsruh) poolmõis, eraldati Aruküla mõisast
Liigvalla mõis (Löwenwolde) rüütlimõis
Norra mõis (Kaltenborn) rüütlimõis
Pedaniku mõis (Peddanik) Aruküla kõrvalmõis
Piibe mõis (Piep) rüütlimõis
Preedi mõis (Wredensitz, Sitz) rüütlimõis
Raigu mõis (Raik) rüütlimõis
Ramma mõis (Ramma) rüütlimõis
Rõhu mõis (Rehho) Preedi kõrvalmõis
Tammiku mõis (Tammik) Aruküla kõrvalmõis, eraldati Ervita mõisast
Udeva mõis (Uddewa) Norra kõrvalmõis
Vaali mõis (Wahlhof) rüütlimõis
Vahu mõis (Wöhho) poolmõis, eraldati Preedi mõisast 1823. aastal
Vao mõis (Waoküll) rüütlimõis
Varangu mõis (Warrang) Liigvalla kõrvalmõis
Vägeva mõis (Wäggewa) Liigvalla kõrvalmõis
Väinjärve mõis (Weinjerwen) rüütlimõis^[1]
Imukvere mõis (Immokfer), poolmõis, eraldati Vao mõisast
Santovi mõis (Sandhof), poolmõis, eraldati Väinjärve ja Ramma mõisast 1850. aastal
Sültsamäe mõis (Sültsamäe), poolmõis, eraldati Ervita mõisast^[2].

Koeru kihelkonna vallad muuda

Aavere vald (Afer) (1866–1882)
Aruküla vald (Arroküll) (1866–1892)
Ervita vald (Erwita) (1866–1892)
Kapu vald (Kappo) (1866–1895)
Kapu vald (1895–)
Liigvalla vald (Löwenwolde) (1866–)
Piibe vald (Piep) (1866–1892)
Preedi vald (Sitz und Rehho) (1866–1892)
Raigu vald (Raick) (1866–1893)
Ramma vald (Ramma) (1882–1892)
Udeva-Norra vald (Uddewa, Kaltenborn (1866–1912)
Vao vald (Waoküll) (1866–1892)
Varangu vald (Warrang) (1866–1893)
Väinjärve vald (Koeru kihelkond) (Weinjerwen) (1866–1882)
Väinjärve vald (1882–1895)^[3]

Koeru kihelkonna kalmistud muuda

Külad muuda

Koeru kihelkonna külad (1935. aasta seisuga): Aavere, Abaja, Ao, Aruküla, Ellavere, Ervita, Jõeküla, Kaarli, Kalitsa, Kapu, Koidu-Ellavere, Koidu, Kuusna, Kõpsta, Laaneotsa, Lahu, Liigvalla, Liusvere, Merja, Metsanurga, Metsla, Nahkanuia, Norra, Nõmmküla, Paemurru, Piibe, Pikevere, Preedi, Puhmu, Puivere, Pädaniku, Raigu, Rakke, Ramma, Rodeviku, Rõhu, Salutaguse, Sandhofi, Tammiku, Tudre, Udeva, Udeva-Aru, Vaali, Vahu, Valila, Vao, Varangu, Visusti, Vuti, Väinjärve, Ällivere ja Koeru alevik.

Kihelkonna alad tänapäeval muuda

Tiheda asustusega kihelkonna põhiosa asub kaasaegsel Järvamaal Järva vallas.

Ajaloolisele Järvamaale kuulunud kihelkonna põhja- ja idaalad kuuluvad Lääne-Virumaa Tapa ja Väike-Maarja valla koosseisu, kagunurk Vägeval on Jõgevamaa Jõgeva valla koosseisus.

Kihelkonna rikkuseks on puhas vesi, mille kaitseks on loodud Endla looduskaitseala. Seal asub ka Baltikumi sügavaim, Sopa allikas (4,8 m). Koeru alevikust 5 km kaugusele jääb Järvamaa suurim veekogu Väinjärv.