Kodiaki karu
Kodiaki karu (Ursus arctos middendorffi) on karulaste sugukonda ja karu perekonda kuuluva pruunkaru alamliik.
| Kodiaki karu | |
|---|---|
 Kodiaki karu USA Alaska osariigis Kodiaki saarestikus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Karulased Ursidae |
| Perekond |
Karu Ursus |
| Liik |
Pruunkaru Ursus arctos |
| Alamliik |
Kodiaki karu |
| Binaarne nimetus | |
|
Ursus arctos middendorffi Merriam, 1896 | |
Levik ja arvukus muuda
Kodiaki karu on levinud Põhja-Ameerikas Alaska poolsaare lõunaranniku lähedal Kodiaki saarestikus.[1] Liik jäi geograafiliselt isoleerituks pärast viimase jääaja lõppu umbes 12 000 aastat tagasi.[2] Saarestikus, mille kogupindala on 9311 km², elab umbes 3500 isendit.[3] Võrdluseks: Eestis elab umbes 1000 pruunkaru.[4]
Välimus ja kehaehitus muuda
Kodiaki karu iseloomustavad tugev kehaehitus, lühike jäme kael, massiivne pea ja etteulatuv koon, mis on kergelt nõgus. Nii karu silmad kui ka ümmargused kõrvad on väikesed. Karvastiku värvus varieerub tumepruunist kuni peaaegu blondini.[5] Karvastik vahetub aastaaegadele vastavalt; varasuvel võib see tokerja välimusega olla. Kõige tihedam on karvastik sügisel. Isased on suuremad kui emased; emane karu kaalub keskmiselt 136–318 kg, isane 272–635 kg. Neljal jalal seisva karu keskmine turjakõrgus on 0,9–1,5 m, kahel jalal seisval karul kuni 3 m. Küüniste pikkus on kuni 15 cm.[6] Vaid jääkaru mõõtmed ületavad kodiaki karu omi.[7] Sarnaselt teiste pruunkaru alamliikidega on kodiaki karu õlgade vahel küüru meenutav lihas, mis koos pikkade küünistega teeb temast väga hea kaevaja. Peale suuruse eristab kodiaki karu teistest pruunkaru alamliikidest tema lai kolju. Emase karu kolju ei kasva enam, kui karu on 6–8 aastat vana; isase kolju võib kasvada isegi 10–12 aastat.[5]
Meeled muuda
Pruunkarul on erakordselt hea haistmine; mõne uuringu järgi ületab see koera oma kolme- kuni neljakordselt. Haistmismeel on pruunkarule kõige olulisem meel, selle abil leiab ta nii toidu kui ka paarilise ja tajub ohtu. Kuigi pruunkaru kõrvad on väikesed, on tal sellegipoolest hea kuulmine; ta kuuleb näiteks fotoaparaadi katiku klõpsatust ka siis, kui taustaks on mühiseva jõe hääl või puhub kõva tuul. Ehkki bioloogid on väga kaua olnud arvamusel, et karu nägemine on kehv, on hiljuti avastatud, et tegelikult on see inimese omaga peaaegu sama hea. Tagajalgadele ei tõuse karu agressiivsuse näitamiseks, vaid vaatevälja laiendamiseks.[5]
Eluviis muuda
Toitumine muuda
Kodiaki karu on oportunistlik omnivoor. Põhiosa toidust moodustavad lõhe (u 64%) ning mitmesugused taimed, näiteks tarnad, rohundid, aga ka marjad. Veel sobivad söögiks selgrootud, närilised, linnud ja linnumunad. Kodiaki saartel laialdaselt levinud hirvi jahib karu harva.[6] Kevaditi eelistab ta toitu otsida rannikuäärsetelt märgaladelt; maist hilissuveni keskendub ta lõhepüügile ja marjade söömisele. Ehkki leedrimarjade valmimise ajal on lõhet veel külluses, täiendab suurem osa karudest oma menüüd marjadega. Sellise segadieedi puhul on kaalukasv suurem, kuna piisavalt on nii valku (lõhest) kui ka sahhariide ehk süsivesikuid (marjadest).[8] Lisaks käib kodiaki karu randadelt karpe ja teisi selgrootuid otsimas.[6] Vahetevahel uhub meri rannale mereimetajate (nt hallvaala, küürvaala ja heeringavaala) raipeid, mida kodiaki karu meelsasti sööb.[8]
Elupaik muuda
Kodiaki karu ei ole valiv ja peab elamiskõlblikuks nii tihedaid kuusemetsi, järske lumega kaetud mäenõlvu kui ka tasast mägitundrat.[6]
Käitumine muuda
Näoilmetega suhtlemiseks vajalikud lihased karul puuduvad, ka ei sobi suhtluseks tema väikesed ümmargused kõrvad, mida ta saab vähe liigutada. Karu kasutab oma liigikaaslastega ja inimestega suhtlemiseks samu häälitsusi. Tavaliste häälitsuste alla käivad madalatoonilised uratused, millega üksteist „teretatakse“, järsk puhkimine, mis väljendab hirmu ning ärevust, ja lõua ning hammastega naksuva või klõpsuva heli tekitamine, mis väljendab samuti hirmu; emakarud kasutavad seda poegade hoiatamiseks. Urinat võib kuulda siis, kui mitu karu koos kala püüavad; ka kutsub emakaru urinaga poegi korrale. Möirgab pruunkaru harva ning seda tavaliselt siis, kui isased omavahel kaklevad.[5]
Kodiaki karu on päevase eluviisiga loom ning on kõige aktiivsem varahommikul ja õhtul. Inimasustuste lähedal elav karu hakkab aga inimeste vältimiseks ringi liikuma öösiti[6], sama võib juhtuda ka toidunappuse korral. Üldjuhul on kodiaki karu üksiku eluviisiga; arvukalt karusid võib ühte piirkonda koguneda näiteks (hooajalise) toidukülluse korral. Sellistes olukordades on paigas kindel hierarhia. Tähtsaimad on suuremat kasvu isased, ent ka emasloom võib olla tähtsal positsioonil. Poegadega emased on kõrgemal positsioonil kui poegadeta; kõige madalamal on noored isased.[6]
Emaste kodiaki karude territoorium on keskmiselt 50 km², isaste oma 128 km². Kodiaki karu ei ole territoriaalne ning sageli territooriumid kattuvad.[8]
Paljunemine muuda
Emane kodiaki karu saab suguküpseks nelja-aastaselt, isane kuueaastaselt. Sigimisperiood on mais–juulis, mil on pruunkarul mitu partnerit, ent mitte samal ajal; ühe partneriga ollakse koos paarist päevast kahe nädalani.[6] Kuna kõigile karulastele on omane hilinenud implantatsioon (munaraku arengus on soikeperiood ehk latentne periood)[9], sünnivad pojad talveune ajal jaanuaris–veebruaris.[6] Statistika järgi on ühes pesakonnas 2,4 poega.[6] Ühe pesakonna poegadel ei pruugi olla sama isa.[10] Sündides kaalub poeg alla 450 grammi; ta ei näe ega suuda kõndida. Poeg avab silmad neljakuuselt ning hakkab kõndima kuuekuuselt. Enamik poegi jääb ema juurde kaheks kuni kolmeks aastaks. Peaaegu pooled noortest kodiaki karudest surevad enne ema juurest lahkumist.[5]
Talveuni muuda
Kodiaki saarestikul on talved üsna leebed ning sageli ärkab karu talveune jooksul paar korda üles. Keskmiselt magab isane karu talveund 3–5 kuud, emane kuni seitse kuud. Juhtub ka, et (enamasti isane) kodiaki karu ei magagi talveund. Talveuneks valmistudes pakseneb kodiaki karu nahaalune rasvkude 15–20 cm. Talveune jooksul kaotab karu 20–40% kehamassist.[6] Kui ärkvel olles hingab pruunkaru 6–10 korda minutis, siis talveund magades vaid üks kord iga 45 sekundi järel; pulsisagedus langeb 40–50 löögilt minutis 19-le.[5]
Eluiga muuda
Vangistuses võib kodiaki karu elada üle 40 aasta, looduses soodsate tingimuste puhul üle 30. Looduses loetakse üle 20 aasta vanust karu vanaks loomaks.[6]
Muu muuda
Ameerika zooloog Clinton Hart Merriam nimetas alamliigi teadusliku nimetuse baltisaksa teadlase Alexander Theodor von Middendorffi järgi.
Kodiaki karu järgi on nimetatud Škoda Kodiaq.[11]
Viited muuda
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 2006. Kodiak. Hardo Aasmäe (toim). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
- ↑ Hillebrand, Steve ja USFWS. 2018. Playful wrestling between two Kodiak brown bears. USFWS National Digital Library. Kasutatud 26.03.2022, https://digitalmedia.fws.gov/digital/collection/natdiglib/id/18384/rec/1/
- ↑ Van Daele, Lawrence J. 2010. Management of Brown Bear Hunting on Kodiak Island, Alaska. Skandinavian Bear Conference. Orsa, 2010. jaanuar.
- ↑ Lauri, Vahur. 2021. Karude arv on tänavu kasvanud tuhandeni. Aleksander Krjukov (toim), ERR. Kasutatud 27.03.2022, https://www.err.ee/1608322586/karude-arv-on-tanavu-kasvanud-tuhandeni
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Barefield, Robin. 2021. Kodiak Island Wildlife: Biology and Behavior of the Wild Animals of Alaska's Emerald Isle. Anchorage: Publication Consultants.
- ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 Ursus arctos middendorfi. i.a. U.S. Fish & Wildlife Service. Kasutatud 26.03.2022, https://www.fws.gov/species/kodiak-bear-ursus-arctos-middendorffi
- ↑ Science Reference Section. 2019. Which is the largest bear species on earth? Library of Congress. Kasutatud 26.03.2022, https://www.loc.gov/everyday-mysteries/zoology/item/which-is-the-largest-bear-on-earth/
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Van Daele, Lawrence J. 2007. Population dynamics and management of brown bears on Kodiak Island, Alaska. Doktoritöö. University of Idaho, Natural Resources.
- ↑ Remm, Jaanus., Oliver Kalda., Harri Valdmann ja Epp Moks. 2015. Eesti imetajad. Tartu: Varrak.
- ↑ Bellemain, Eva., Jon E. Swenson ja Pierre Taberlet. 2006. Mating Strategies in Relation to Sexually Selected Infanticide in a Non-Social Carnivore: the Brown Bear. Ethology: International Journal of Behavioural Biology, 112(3), 238-246.
- ↑ Tatrik, Esta. 2016. Sõiduproov: Škoda Kodiaq. Kodiaqi karu. Postimees Tehnika. Kasutatud 25.03.2022, https://tehnika.postimees.ee/3926405/soiduproov-skoda-kodiaq-kodiaqi-karu