Klooga mõis
Klooga mõis (varem Lodijärve mõis; saksa keeles Lodensee) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas[1] Harjumaal. Tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Lääne-Harju valda Harju maakonnas, Klooga aleviku lähedale.
Mõisa keskus asus Klooga järve idakaldal.
Mõisa järgi on nime saanud Hunnebergi lademe Leetse kihistu Klooga kihistik.[2]
Ajalugu muuda
Klooga mõisa on esmamainitud 1504. aastal ning arvatakse, et juba keskajal asus mõisas kivihoonestus. Järve saksakeelse nime otsetõlke järgi on Klooga mõisahoonet kutsutud ka Lodijärve lossiks.
16. sajandil kuulus mõis Nierothidele ning 17. sajandi esimesel poolel Lohnidele, Heydemannidele ning Wartmannidele. 1665. aastal omandas mõisa Hans von Klugen. Klugenite kätte jäi mõis kuni 1908. aastani. Suguvõsa nimest tuleneb ka mõisa eestikeelne nimi.
Viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Axel von Krusenstern.
Peale Teist maailmasõda asus endises mõisakompleksis Nõukogude sõjaväeosa, mille lahkumisel 1992. aastal jäi hoone varemetesse.
Ehituslugu muuda
Mõisa härrastemaja valmis 1794. aastal. Siseplaneering on telgsümmeetriline. Soklikorrus on võlvitud. Esimesel korrusel on suhteliselt väike vestibüül, selle taga saal ja teised anfilaadsüsteemis esindusruumid, teisel korrusel eluruumid. Praegu varemeis.
Peahoone ees on kahe kivihäärberi, tall-tõllakuuri ja aidaga piiratud auhoov (praegu on hooned ümber ehitatud). Regulaarpark on hävinud. Hoonestuse tõstab esile Klooga järv[3]
Majandus muuda
1627. aastal kuulus mõisa alla 8 talupojaperet. 1913. aastal loendati mõisas 413 talupoega, neist 191 mees- ja 222 naishinge sh. 37 Harju-Madise kihelkonna elanikku. Mõisa suuruseks mõõdeti 3705/815 tiinu, sellest jäi Harju-Madise kihelkonda 283/94 tiinu. 1791 osteti Meremõisalt vana veski 1 adramaaga, 3 talu Langa külas ja Männiku talu. Neist moodustati 1 ¼ adramaa suurune Vanaveski mõis, mis jäi Harju-Madise kihelkonda. 20. märtsil 1805 müüdi kirikukõrts Keila mõisale.
Kodulugu muuda
1632. aastal annetas mõisa omanik Georg Heydemann Keila kirikule T. Heinze poolt valmistatud kantsli. Kuivõrd kuningas Gustav II Adolfi surma puhul tuli käsk katta kõik altarilauad ja kantslid musta kattega ja Keila kirikul niisugust kantslikatet ei olnud, siis kinkis kantsli annetaja kirikule ka selle eseme.
1668. aastal annetas H. Klugen ühes oma abikaasaga Keila kirikule pronksist kroonlühtri. Jürgen Gustav von Klugeni (suri 1744) mälestuseks kingiti Keila kirikule kell.
Lodijärve lossi ümbruses toimus arvatavalt ka Eduard Bornhöhe Jüriöö-ainelise jutustuse "Tasuja" tegevus.
Klooga mõisnik Johann Moritz Pancratius (Pankratius) von Klugen (1791–1873) ja tema abikaasa Anna Emilie Charlotte von Klugen (sünd von Stackelberg) (1805–1874) on maetud Keila kiriku kirikuaeda.
Viited muuda
- ↑ Klooga mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Klooga kihistik Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis (vaadatud 30.08.2019)
- ↑ Juhan Maiste. "Eesti arhitektuur". Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
Kirjandus muuda
- Särg, Alo. Harjumaa mõisad. Tallinn: Argo, 2006. Lk 67-68.
Välislingid muuda
- Klooga mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Klooga mõis (Keila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- Klooga mõisast Eesti Mõisaportaalis