Klimavičy

Klimavičy
valgevene	Клімавічы * / Klimavičy *transkriptsioon: Klimavitšõ
vene	Климовичи (Klimovitši)
	Klimavičy lipp Klimavičy vapp
Elanikke	15 020 (1.01.2024)
Koordinaadid	53° 37′ N, 31° 57′ E

Klimavičy (transkribeerituna Klimavitšõ, poola keeles Klimowicze, leedu keeles Klimavičai või Klimovičiai) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Klimavičy rajooni halduskeskus. Klimavičy asub Mahiloŭ linnast 124 kilomeetri kaugusel Orša ja Unetša vahelise raudtee ääres.

Haridust annavad neli keskkooli, põllumajanduskolledž, spordikool ja muusikakool. Linnas on kultuurimaja ja neli raamatukogu. Seal antakse välja ajalehte «Родная ніва». Linnas on toiduainetetööstus, seal valmistatakse ka ehitusmaterjale.

Vaatamisväärsused on koduloomuuseum, osaliselt säilinud vanalinn ja XIX sajandi keskel valminud õigeusu kirik.

Ajalugu muuda

Linnaplaan aastast 1839

Klimavičyt on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1581. Selle varasemad omanikud olid Glinskid. See kuulus toona Mstsisłavi vojevoodkonda.

Aastal 1626 asutati sinna dominiiklaste klooster. XVII sajandiks oli külast saanud alev, mille keskuseks oli katoliku kiriku juures asuv väljak.^[2] Aastal 1720 läks alev Bielackite valdusse, aastast 1758 oli see Hołyńskite valdus.^[3]

Poola jagamisel läks alev aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi maakonda. Aastal 1777 sai Klimavičyst linn. Aastal 1897 oli seal kolm õigeusu kirikut, kolm palvemaja ja neli kooli. Linnas tegutsesid polikliinik ja trükikoda. Toona olid ligi pooled linna elanikest juudid. Samal aastal avati linnas piiritusevabrik. Aastal 1904 oli linnas apteek, fotosalong ja raamatukogu. Linnas oli toona kaheksa kõrtsi ja üheksa võõrastemaja.

Aastal 1924 läks Klimavičy Valgevene NSV koosseisu, kus sellest sai Kalinini ringkonna halduskeskus. Aastal 1929 valmis linna läbiv raudtee. Aastal 1932 avati veterinaariatehnikum (praegune põllumajanduskolledž). Teise maailmasõja ajal hukkasid Saksa okupatsiooniväed kõik linnas elanud juudid, hiljem ka segaperekondadesse kuulunud lapsed.^[4]