Klaverikvartett
Klaverikvartett on kammermuusika teos klaverile ja kolmele muule instrumendile. Pea eranditult on nendeks viiul, vioola ja tšello. Klaverikvartetiks nimetatakse ka ansamblit, mis koosneb neist pillidest.
Klaverikvartette selle traditsioonilises koosseisus on kirjutanud näiteks Wolfgang Amadeus Mozart, Robert Schumann, Ludwig van Beethoven, Johannes Brahms, Robert Schumann, Felix Mendelssohn, Antonin Dvorak ja Gabriel Faure. Harvem, peamiselt 20. sajandi muusikas, on klaverikvarteti koosseisu varieeritud. Näiteks Anton Weberni klaverikvartett, op. 22 (1930) on kirjutatud klaverile, viiulile, klarnetile ja tenorsaksofonile ning Paul Hindermithi ja Oliver Messiani omad klaverile, viiulile, tšellole ja klarnetile. Varaseim näide klaverikvarteti koosseisu varieerimisest on Franz Berwaldi kvartett klaverile, metsasarvele, klarnetile ja fagotile (op. 1; 1819).[1]
Teost, mis on kirjutatud neljale pianistile kahe klaveriga, ei nimetata klaverikvartetiks. Seda tüüpi kompositsiooni kutsutakse tavaliselt „teoseks kaheksale käele“ või „teoseks kahele klaverile, kaheksale käele“. Selline koosseis oli populaarne 19. sajandi lõpus, olles üks paremaid võimalusi reprodutseerimaks ja õppimaks sümfoonilisi teoseid. Nii on paljud muusikaajaloo tuntumatest teostest seatud kahele klaverile, kaheksale käele. Suurema osa klaverimuusikast kaheksale käele moodustavadki trankriptsioonid ja arranžeeringud.
Mittetäielik teoste loetelu muuda
|
|