Klassifikaator (keeleteadus)

Klassifikaator on keeleteaduses sõna või morfeem, mis mõnes keeles lisatakse nimisõnale, et klassifitseerida seda sõna vastavalt tema tähendusele. Klassifikaatorid on oma funktsioonilt võrreldavad ka näiteks mõõdusõnadega, sest nende abil on võimalik näidata nimisõna kogust. Ühes keeles võib olla sadu erinevaid klassifikaatoreid. Et klassifikaatorid esinevad sageli iseseisvate sõnadena, siis võib neid pidevalt keelde lisanduda.[1] Klassifikaatoreid kasutatakse ja leidub palju näiteks Ida- ja Kagu-Aasia keeltes.[2]

Klassifikaatori kasutus oleneb nimisõnafraasi põhisõnast. Peamiselt kasutatakse neid loendatavate nimisõnadega.[1]

Klassifikaatorite süsteemi olemasolu keeles ei eelda klassifikaatori kasutamist selle keele iga sõnaga.[1]

Ühel sõnal võib olla aga mitu erinevat võimalikku klassifikaatorit. Nii võib üks klassifikaator tähistada vahel tähenduslikult üsna erinevaid sõnu (näiteks hiina keeles kasutatakse klassifikaatorit tiáo sõnadega, mis tähistavad mõnd pikka ja peenikest objekti, nagu sõna uss, kuid samas esineb seda ka näiteks sõnaga uudised).[1]

Euroopa keeltele ei ole klassifikaatorite süsteem omane, kuid leidub sarnaselt käituvaid konstruktsioone. Inglise keele puhul on sellisteks näiteks kinnistunud fraasid five head of cattle (eesti k viiepealine kari) ja a pair of scissors (eesti k käärid, üks paar kääre).[1] Eesti keeles sarnaneb klassifikaatoriga näiteks sõna tükk, näiteks Neid on seal mitu tükki.

Näited klassifikaatorite kasutusest maailma keeltes muuda

Indoneesia keel muuda

Indoneesia keeles on olemas hulk objektide loendamiseks kasutatavaid klassifikaatoreid, millest kõige sagedasemad on buah, orang ja ekor.[3]

buah on indoneesia keeles üks neist klassifikaatoritest, mida kasutatakse esemete tähistamiseks.

  • sebuah mobil – auto, dua buah mobil – kaks autot

Indoneesia keeles on klassifikaatori funktsiooniks ka nimisõna ainsuseliseks muutmine. Kui lauses puudub nimisõna juures klassifikaator, siis on nimisõna korraga ainsuses ja mitmuses. Ainsuse rõhutamiseks tuleb nimisõna külge panna vastav klassifikaator.

  • Ada mobil di depan rumah kita can mean. – Meie maja ees on auto./Meie maja ees on autod. Ada sebuah mobil di depan rumah kita. – Meie maja ees on auto.

Kuigi indoneesia keeles on olemas palju erinevaid spetsiifilisi klassifikaatoreid, näiteks batang (pulgasarnaste objektide jaoks) ja biji (väga väikeste ümarate objektide jaoks), siis tegelikus keelekasutuses asendab neid sageli buah.

ekor on klassifikaator, mis käib koos looma tähistavate nimisõnadega.

  • seekor kucing – kass, dua ekor anjing – kaks koera

Klassifikaatorit orang kasutatakse inimeste puhul.

  • seorang perempuan – naine, dua orang perempuan – kaks naist

Hiina keel muuda

Hiina keeles on klassifikaatorite kasutamine vajalik sageli selleks, et täpsustada, kas räägitakse ühest või mitmest objektist.[4]

Kõige tavalisem klassifikaator on (个 [個]), mida kasutatakse koos erinevate üldnimedega.

Erinevaid klassifikaatoreid on hiina keeles palju, nii tähistatakse näiteks eraldi ka paarina esinevaid objekte (nt kingad, söögipulgad). Selleks on klassifikaator shuāng (双 [雙]).

Vietnami keel muuda

Vietnami keeles on klassifikaator üldjuhul kohustuslik, kuigi esineb sõnu, mis võivad ise funktsioneerida ka klassifikaatorina.[5]

Näiteks klassifikaatorit cái kasutatakse koos elutute objektidega. Cái võib klassifitseerida ka juba neid sõnu, mis ise klassifikaatorina funktsioneerivad. Elusate objektidega käib koos klassifikaator con ning taimedega cây.

  • hai cái hộp – kaks karpi

Vietnami keeles on lisaks muudele klassifikaatoritele ka hulk selliseid klassifikaatoreid, mis täpsustavad inimest või tema klassi. Näiteks ühiskonnas kuulsate inimeste puhul kasutatakse klassifikaatorit .

  • ca – laulja, nghệ – näitleja

Jaapani keel muuda

Jaapani keeles on olemas enam kui 500 erinevat klassifikaatorit.[6] Viis sagedasemat klassifikaatorit on nin (inimeste jaoks), hiki (loomade jaoks), hon (pikkade ja peenikeste objektide jaoks), satsu (raamatute ja ajakirjade jaoks), mai (lamedate objektide jaoks).[7]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Paul R. Kroeger 2005. Analyzing Grammar. An Introduction. Cambridge: Cambridge University Press.
  2. Numeral Classifiers. – Wals Vaadatud 25. novembril 2016
  3. The Classifiers: Buah, Orang and Ekor Vaadatud 25. novembril 2016
  4. Chinese Classifiers. - Omniglot Vaadatud 27. novembril 2016
  5. Vietnamese Classifiers Vaadatud 27. novembril 2016
  6. Living Language Vaadatud 27. novembril 2016
  7. Everett F. Bleiler 1963. Essential Japanese Grammar. Courier Corporation.