Kivu järv

Kivu järv asub Aafrika idaosas Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Rwanda piiril.

Kivu järv
Järve kaldad Gisenyi lähedal
Valgla maad	Rwanda, Kongo DV
Väljavool	Rusizi jõgi
Pindala	2700 km²
Pikkus	89 km
Laius	48 km
Keskmine sügavus	240 m
Suurim sügavus	480 m
Maht	500 km³
Koordinaadid	1° 51′ S, 29° 8′ E
Kivu järv Kongo DV (vasakul) ja Rwanda piiril

Järvest voolab välja Rusizi jõgi, mis ühendab seda Tanganjika järvega. Sealt toimub väljavool omakorda Lukuga jõe kaudu Kongo jõkke ja lõpuks Atlandi ookeani.

Kivu järv on 89 km pikk ja 48 km lai, tema pindala on 2700 km². Järve nõgu asub riftiorus, merepinnast 1460 m kõrgusel. Järve suurim sügavus on 480 meetrit, millega ta on maailmas 15. kohal, ja keskmine sügavus 240 m. Järve maht on 500 km³. Tema valgla suurus on 7000 km². Järve ei suubu suuri jõgesid.

Järves on Kongo DV-le kuuluv 70 km pikkune ja 340 km² suurune Idjwi saar. See on pindalalt maailma 10. järvesaar. Väiksemate saarte seas on Rwandale kuuluvad Bugarura, Iwawa ja Mushungwe saar.

Järve kaldal asub Virunga rahvuspark.

Suurtest linnadest asuvad Kivu järve kaldal Põhja-Kivu pealinn Goma ja Lõuna-Kivu pealinn Bukavu.

Esimene eurooplane, kes järveni jõudis, oli krahv Adolf von Götzen 1894.

Järve lähedal oli Esimese ja Teise Kongo sõja ning Rwanda genotsiidi tallermaa. Paljud hukkunud visati järve.

Järv satelliidipildil

Danau Kivu

Plahvatusohtlikkus

Kivu järv on üks kolmest teadaolevast plahvatavast järvest maailmas. Teised kaks asuvad Kamerunis ja on märksa väiksemad. Kivu järve geoloogiline ajalugu näitab, et järvest on elu mitu korda kadunud. Seda protsessi käivitav sündmus on teadmata, aga arvatakse olevat vulkaaniline. Järves on lahustunud 65 km³ metaani ja kui selle saaks ühe aasta jooksul ära põletada, annaks see kogu selle aja jooksul energiat keskmiselt 100 GW. Lisaks on järves lahustunud 256 km³ süsihappegaasi. Plahvatuse korral vabaneb kogu see energia väga lühikese aja jooksul ja lisaks tohutule hulgale mürgistele gaasidele tekib järves tsunami. Kuna järve kaldal asub suuri linnu, siis oleks tulemus katastroofiline. Kui 1986 plahvatas 1,8 km² suurune Nyose järv (vt Nyose järve katastroof), mille kaldal pole inimasulaid, hukkus ometi 1700 inimest ja 3500 karilooma. Enamik neist ei hukkunud otseselt lööklaine ega tsunami tagajärjel, vaid lämbus hapnikuvaeseid gaase sisse hingates. Kivu järve plahvatuse korral võiks hukkunuid olla miljoni ringis.

Järvest on hakatud metaani tootma ja kasutama elektri tootmiseks, samuti pruulikodades. Metaani tootmine on väga lihtne. Järves on metaan sügavates veekihtides suure surve all. Kui sealt vett välja pumbata, langeb selle rõhk oluliselt ja vees lahustunud gaasid tungivad mullidena ise pinnale. Ülejääva vee saab järve tagasi lasta ja see on täiesti puhas. Ühtlasi väheneb järve plahvatusohtlikkus. Peamine probleem on eralduvate gaaside eraldamine üksteisest, sest lisaks metaanile on järvevees lahustunud teisigi gaase, sealhulgas mittepõlev süsihappegaas ja põlev divesiniksulfiidhape.