Kiudkihtpilved
Kiudkihtpilved (ladina keeles Cirrostratus, lühend Cs) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Kiudkihtpilved tekivad tavaliselt kõrgusevahemikus 6–8 km, troopikas ja suvel kõrgusel 8–10 km. Sageli on nende teke seotud sooja frondi või tsükloni lähenemisega. Tavaliselt enne neid tekivad kassiküüsi meenutavad kiudpilved (Cirrus uncinus)[1], mis hiljem tihenevad ja ühinevad.[2]
Kiudkihtpilved moodustavad pisut kiulise või täiesti ühtlase valkja või piimja või nõrgalt sinaka katte paksusega sajast meetrist mitme kilomeetrini, mõnikord võivad nad olla mitmekihilised (duplicatus).[2] Algul ilmuvad kiudkihtpilved horisondi lähedal, hiljem kerkivad kõrgemale, ja lõpuks katavad kogu taeva.[1]
Kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest. Eestis nad sademeid ei anna, aga väga madala õhutemperatuuri ja sellega seoses väikese aurumisega piirkondades (nt Ida-Siberis) võib kiudkihtpilvedest langeda väga nõrka lund või jääkristalle. Päike ja Kuu paistavad selgelt neist läbi, seetõttu võivad sageli esineda halonähtused: valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised rõngad ümber Päikese või Kuu, valepäikesed (eba-päikesed), poolringid, kaared, valgussambad.[1] Udutaoliste kiudkihtpilvede puhul on see ainus märk nende olemasolust.[2]
Kiudrünkpilvede alaliigid ja vormid muuda
- Niitjad kiudkihtpilved (Cirrostratus fibratus)
- Udutaolised kiudkihtpilved (Cirrostratus nebulosus)
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 M.Jürissaar. Kiudkihtpilved ja halo, Eesti Loodus, 1999, nr 8
- ↑ 2,0 2,1 2,2 J.Kamenik. I klass: ülemised pilved. Cirrostratus – kiudkihtpilved, Ilm.ee, 12.09.2009
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kiudkihtpilved |