Kirjuhahk
Kirjuhahk (Polysticta stelleri) on keskmise suurusega partlaste sugukonda kuuluv sukelpart. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka.
| Kirjuhahk | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Ülemselts |
Galloanserae |
| Selts |
Hanelised Anseriformes |
| Sugukond |
Partlased Anatidae |
| Alamsugukond |
Anatinae |
| Perekond |
Hahk Polysticta |
| Liik |
Hahk |
| Binaarne nimetus | |
|
Polysticta stelleri Pallas, 1769 | |
Välimus muuda
Isaslinnu pea, rind ja küünra-kattesuled on valged või kergelt sinakad, kuklaosa suled on rohekad, silmarõngas ja kurgualune on mustad, puguosa punakaspruun. Emaslind on ookerpruun. Kehapikkus on 43–47 cm ja kaal 650–900 grammi.
Elupaigad muuda
Kirjuhaha pesitsusalad on arktilises tundras Jamali poolsaarest läänes Alaska poolsaareni idas. Eestis talvitub kirjuhahk alates 1970. aastatest peamiselt Lääne-Saaremaal, sealhulgas Vilsandi rahvuspargis ja Tagamõisa poolsaarel, kus neid on kokku loendatud umbes 4000 paari. 100–300-isendilisi salku on seal regulaarselt nähtud alates 1975. aastast. Väiksemal määral talvitub kirjuhahk ka Hiiumaa rannikul.
Kirjuhaha üldarvukust maailmas hinnatakse 110 000 – 125 000 täiskasvanud linnule.[1]
Kirjuhaha rohuga varjatud pesas on tavaliselt 6–10 muna. Emaslind haub 26 päeva.
Viited muuda
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2012. Vaadatud 22. aprillil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kirjuhahk |
- Kirjuhahk andmebaasis eElurikkus
- Kirjuhahk YouTube'is
- Kirjuhaha häälitsus
