Kikepera

küla Saarde vallas Pärnumaal

Kikepera on küla Saarde vallas Pärnu maakonnas. Kikepera asub umbes 30 km kaugusel Pärnust ning 20 km kaugusel Paikuselt, Surjust, Kilingi-Nõmmest ja Torist.

Kikepera

Pindala 125 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 22 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 3061[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 18′ N, 24° 52′ E
Kikepera (Eesti)
Kikepera
Kaart

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Surju valda.

Külas asub Soo-otsa rändrahn.

Ajalugu muuda

Küla on kirjalikult esmamainitud 1550. aastal F. von Stackelbergi kaardil ning märgitud ilmselt Kikeperi perena. 1599. aasta Liivimaa revisjonis mainiti nime Kikeperd(d) ja 1601. aasta Rootsi revisjonis nime Kickefer, kus see ilmselt on juba märgitud külana kui paikkonna süda. Kikeperat on mainitud "Kalevipoja" suure köite 10. peatükis.

Pärimuse järgi olla kolm Rootsi sõjameest varjupaika otsinud kuskil Põhjasõja ajal. Üks neist läks Laiksaarde, teine Kikeperra ja kolmas 7 versta eemal asuvasse Viirale. Kaks viimast kandsid Kosenkraniuse nime, kelle juured on imbunud ka tänapäeva ja nad on Kikepera elanikud ka praegu.

1773. aasta Mellini atlases esineb Kikkeperre küla (3 peret) ja Lutso kõrts, mis asusid kunagise Viljandi-Pärnu talitee ääres üle suure raba. 1816. aasta revisjonis oli Kikepera külas juba neli suitsu: Laus (Klaus), Lems, Jaan ja Laus Lausi poja pered ning Lutsul 1, Vaiksekülas 1 ja Lähkmal 1 suits. 1829. aasta revisjonis on varem märgitud pered ka juba esimest korda perekonnanimedega: Kosenkranius, Lemsi perre on tekkinud väimehena Talts ja Adam ning talu on saanud nimeks Lömpsi.

Tekkis juurde Saiaru küla Päärmanni kaudu. 1857. aasta revisjon näitab, et juurde on tekkinud Saunametsa, Lambaküla, Valdimurru ja Särghaua osaküla. Kokku oli siis 9 küla, kus on 19 suitsu ja 214 hinge. Siis tekkis umbes 73-aastane auk ja alles 1930. aasta kogumikus "Pärnumaa" on mainitud 363 hääleõiguslikku inimest 103 majapidamisest. Iseseisvuse katkemise ajaks 1940. aastal oli seal juba üle 500 elaniku. Täpsed andmed puuduvad vahepealsete süngete aegade tõttu.

Kui kommunistid 1940. aastal võimule tulid, algas Kikeperas mandumine. Suured küüditamised ja tapmised julgeoleku meeste poolt tekitasid kaose: ei halastatud ei naistele ega lastele, neidki saadeti Siberisse. Tõeline häving algas 1944. aasta sügisel. Sel ajal arreteeriti 43 meest. Teine suurem küüditamine algas 1949. aastal. Siis viidi ära 36 inimest, kellest 24 olid naised. Kohapeal tapeti 4 inimest (1 naine). See ei olnud ainuke kadu: sõjas kadunuks jäänuid ja välismaale minejaid leidus ka.

Lõpliku punkti Kikepera hävingule pani raketibaasi ehitamine 1964. aastal. Siis sunniti baasist 3,6 km raadiuses kõiki – umbes 35 peret – oma kodud maha jätma. Ülejäänud pidid lahkuma "vabatahtlikult", sest oldi ju muust maailmast ära lõigatud. Ei olnud siis enam kultuurielu ega kaubandust, kuigi varem oli kool, kauplus, meierei jne. Kolhoos, mis seal oli, kiratses tükk aega ja hävis. Kui inimesed lahkusid, arvati maad metskonna alla.

Raketibaas likvideeriti 1984. aastal. Selleks ajaks olid suured põllumaad kadunud: võsa oli peale kasvanud, majad kas kokku kukkunud või maha tõmmatud. Ainult lõuna pool, Saunametsa ja Lähkma osakülade äärealadel, oli elu säilinud. Üks selline majapidamine asus umbes 7–8 km kaugusel raketibaasist: seegi oli metsavahi maja.

Täna on endises Kikepera külas elu juba taastumas: ehitatakse uusi maju ja inimesi tuleb rohkem kui ära läheb. Kohaliku elu eestvedajad on Heinrich ja Eda Kosenkranius ning nende vanem poeg Urmas, kelle maja asub endise Kikepera talu koha peal. Ka noorem poeg Tiit perega taas sünnikohas toimetamas.

Praeguseks on Kikepera külas 7 majapidamist 28 alalise elanikuga, lisaks 4 inimest, kes ka faktiliselt kohapeal elavad. Lisaks veel kümmekond hinge suvitajate näol. Maju on säilinud 14. Mõned neist on aastaid tühjalt seisnud, nende lõplik häving on vaid aja küsimus.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 25.08.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.