Keeled Indias
India põhiseadus mainib 22 keelt, riigikeel puudub. Peale mainitud 22 tähtsama keele kõneldakse veel sadu keeli.[1] Indias kõneldakse 2011. aasta rahvaloenduse andmetel rohkem kui 1000 keelt, kusjuures 121 keelt neist on üle 10 000 inimese emakeeled.[2] Siiski räägib suurem osa elanikest (96,71%) oma emakeelena neid keeli, mis jäävad 22 põhiseadusega kinnitatud keele alla.[2]
78% elanikkonnast kõneleb India keeli, 19% draviidi keeli, 1,1% austroaasia keeli ja 1,01% Tiibeti-Birma keeli, on kaks isoleeritud keelt: nihali keelt[3] räägitakse Maharashtras ja burušaski keelt Kashmiris.
22 tähtsamat keelt on järgmised: assami keel, bengali keel, bodo keel, dogri keel, gudžarati keel, hindi keel, kannada keel, kašmiiri keel, konkani keel, maithili keel, malajalami keel, manipuri keel, marathi keel, nepali keel, oria keel, pandžabi keel, sanskrit, santali keel, sindhi keel, tamili keel, telugu keel ja urdu keel.[4]
Kõige rohkem emakeelseid kõnelejaid on hindi keelel, 2011. aasta seisuga 41% elanikkonnast.[5]
Indias elab 1 000 000 Suurbritannia päritolu ja 700 000 Ameerika Ühendriikide päritolu inimest. Nad moodustavad üle 0,1% kogu India elanikkonnast.
India keelelist, geneetilist ja kultuurilist mitmekesisust ületab ainult Aafrika mandriosa.[6]
India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal, kus elab ligi viiendik maailma elanikkonnast.
Indias on üle 200 kohaliku keele, kuid enamik neist kirjakeeleta ja väheste kõnelejatega. India keeli kõneleb umbes kolmveerand rahvastikust, need on ka kultuuriliselt kõige olulisemad. Ligi veerand rahvastikust kõmeleb draviidi keeli.
Hindi keel on koos inglise keelega India ametlik keel. India osariikide piirid, mis on tõmmatud 1953 ja hiljem, järgivad suuresti keelealasid. 22 suuremat piirkondlikku keelt, sealhulgas hindi keel, on osariikide ametlikku keelt. Aastal 2003 said ametlikeks maithili keel, dogri keel, bodo keel ja santali keel. On veel 35 ametliku keele kandidaati, millest paljusid peetakse sageli siiski hindi keele murreteks.
Austroaasia keelte hulka kuuluvad kirjakeeleta munda keeled, mida kõnelevad hõimurahvad Chota Nagpuris, Bihari, Jharkhandi ja Orissa mägialadel ning Mahadeo mägedes Madhya Pradeshis. Tähtsamad neist on santali keel ja mundari keel. Austroneesia keelte hulka kuuluvad ka moni-khmeeri keeled khasi keel ja Nicobaridel kõneldavad keeled. Tiibeti-Birma keeled on Indias esindatud umbes 80 keele ja murdega, mida kõneldakse India põhja- ja idapiiri äärsetel mägistel aladel. Andamani keeli kõnelevad Andamani saarte põliselanikud. Umbes 12 keelest on säilinud ainult mõned.
Tähtsamate keelte loetelu muuda
- India keeled
- assami keel, umbes 15 miljonit kõnelejat (1995) Assamis
- avadhi keel, umbes 20 miljonit Biharis, Madhya Pradeshis, Uttar Pradeshis ning väljaspool Indiat kokku umbes 300 000 Nepalis ja USAs
- bengali keel, umbes 70 miljonit (1995) Indias ning väljaspool Indiat umbes 120 miljonit (1995) Bangladeshis
- bihaari keel
- bhodžpuri keel, umbes 31 miljonit (1991) Biharis, Uttar Pradeshis ja Nepalis
- maithili keel, umbes 22 miljonit Biharis, Uttar Pradeshis ja Nepalis
- magahi keel, umbes 10 miljonit Biharis ja Uttar Pradesh
- gudžarati keel, üle 30 miljoni Gujaratis (1990) ning Maharashtras, Rajasthanis, Karnatakas, Madhya Pradeshis, samuti väljaspool Indiat Suurbritannias, Fidžil, Zimbabwes, Sambias, Ugandas, Bangladeshis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Keenias, Singapuris, Pakistanis, kokku umbes 39 miljonit (1991)
- hindi keel, umbes 350 miljonit (1991) Indias, Surinamis, Mauritiusel ja Fidžil
- kašmiiri keel, umbes 3,7 miljonit (1991) Jammus ja Kashmiris, Pandžabis ja Uttar Pradeshis
- konkani keel, umbes 2 miljonit Goas
- maldiivi keel, umbes 5000 Lakadiividel ning väljaspool Indiat Maldiividel umbes 200 000 (1991)
- marathi keel, umbes 65 miljonit (1995) Maharashtras ja selle ümbruses
- nepali keel, umbes 6 miljonit Lääne-Bengalis, Assamis ja Sikkimis ning väljaspool Indiat umbes 9 miljonit Nepalis ja Bhutanis
- oria keel, umbes 30 miljonit (1995) Orissas, Biharis, Lääne-Bengalis, Assamis ja Andhra Pradeshis
- pandžabi keel, umbes 25 miljonit (1995) Pandžabis, Haryanas, Delhis, Rajasthanis ja Jammus ja Kashmiris ning väljaspool Indiat umbes 68 000 Pakistanis, Bangladeshis, Fidžis, Araabia Ühendemiraatides ja Singapuris
- radžastani keel, eriti Rajasthanis
- maarvari keel, umbes 7 miljonit
- mevari keel
- maalvi keel
- sanskrit, umbes 2000 Indias
- sindhi keel, umbes 2,5 miljonit Gujaratis, Maharashtras, Rajasthanis ning väljaspool Indiat umbes 15 miljonit Pakistanis, Afganistanis ja Singapuris (1995)
- urdu keel, umbes 50 miljonit Indias ning väljaspool Indiat umbes 80 miljonit Pakistanis, Fidžil, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Omaanis, Bahreinis, Kataris, Saksamaal, Afganistanis ja USAs (1995)
- draviidi keeled
- kannada keel, umbes 65 miljonit (1991) Karnatakas, Andhra Pradeshis, Keralas, Tamil Nadus ja Maharashtras
- malajalami keel, umbes 35 miljonit (1995) Keralas ja Lakadiividel ja väljaspool Indiat umbes 1 miljon Araabia Ühendemiraatides, Singapuris ja Fidžil
- tamili keel, üle 60 miljoni (1995) Tamil Nadus ning väljaspool Indiat umbes 20 miljonit muu hulgas Sri Lankas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias, Singapuris ja Fidžil
- telugu keel, umbes 70 miljonit (1995) Andhra Pradeshis ning väljaspool Indiat umbes 25 miljonit Fidžil, Singapuris ja Araabia Ühendemiraatides
- Austroaasia keeled
- munda keeled
- korku keel, üle 300 000 Madhya Pradeshis ja Maharashtras
- sora keel, 300 000 Orissas, Andhra Pradeshis, Madhya Pradeshis, Biharis, Tamil Nadus, Assamis ja Lääne-Bengalis
- mundari keel, umbes 1 miljon Assamis, Biharis, Himachal Pradeshis, Madhya Pradeshis, Orissas, Tripuras, Lääne-Bengalis, Andamani saartel ja Nicobaridel ning väljaspool Indiat Nepalis ja Bangladeshis
- santali keel, umbes 4,8 miljonit (1991) Assamis, Biharis, Orissas, Tripuras ja Lääne-Bengalis ning väljaspool Indiat umbes 1 miljonit Bangladeshis ja Nepalis
- munda keeled
- moni-khmeeri keeled
- khasi keel, üle 450 000 (1990) Assamis, Jammus ja Kashmiris, Manipuris, Pandžabis, Uttar Pradeshis ja Lääne-Bengalis
- Tiibeti-Birma keeled
- adi keel, umbes 500 000 (1991) Assamis
- bodo keel, umbes 600 000 Assamis ja Lääne-Bengalis
- kuki-tšini keeled, umbes 500 000 Indias ning väljaspool Indiat umbes 900 000 Myanmaris ja Hiinas
- garo keel, umbes 500 000 India idaosas ning väljaspool Indiat umbes 100 000 Bangladeshis
- katšini keel, umbes 7000 Indias ning umbes 550 000 Myanmari, India ja Hiina vahelistes orgudes
- manipuri keel, umbes 1 miljon Manipuris, Nagalandis, Tripuras, Uttar Pradeshis ja Lääne- Bengalis
- Andamani keeled, algselt 12 keelt, 1981. aastal kõneldi nelja:
- a-pucikwari keel, 24 kõnelejat
- džarava keel, 250 kõnelejat
- önge keel, 106 kõnelejat
- sentineli keel, umbes 50 kõnelejat
Viited muuda
- ↑ Know India. "People & Lifestyle". Know India. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2021. Vaadatud 3. märtsil 2021.
- ↑ 2,0 2,1 PTI. "More Than 19,500 Languages Spoken In India: Census". The Indian Express. Vaadatud 16.02.2021.
- ↑ Ethnologue Language of The World. "Ethnologue report for language Isolate". Ethnologue Language of The World. Vaadatud 16.02.2021.
- ↑ aakashumawat (07.08.2020). "What is the National Language of India? List of 22 Languages of India". Vaadatud 23.03.2021.
- ↑ Office of The Registrar General (2011). "SCHEDULED LANGUAGES IN DESCENDING ORDER OF SPEAKERS' STRENGTH – 2011" (PDF). Vaadatud 16.02.2021.
- ↑ Library of Congress – Federal Research Division (detsember 2004). "COUNTRY PROFILE: INDIA" (PDF). Library of Congress – Federal Research Division. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. märts 2009. Vaadatud 16.02.2021.