Keele teke
Keele teke oli kõneldava keele kasutamise algus inimese eellasel.
Keele tekke kohta on palju hüpoteese, kuid ühelgi pole kindlat kinnitust. Sellest sündmusest ja keele varajasest arengust ei ole ajaloolisi jälgi ning ka tänapäeval ei leia aset analoogseid sündmusi.[1]
Keele teke peab mahtuma ajavahemikku inimese perekonna (Homo) fülogeneetilisest eraldumisest 2,3–2,4 miljonit tagasi kuni modernse inimkäitumise (behavioral modernity) lõpliku väljakujunemiseni umbes 50 000 aastat tagasi.
Kõneldav keel nõuab kõnetrakti ning kõnelemiseks tunnetusvõimete olemasolu. Pole selge, millal ja mis järjekorras need kujunesid.
Enamik uurijaid leiab, et rühma Australopithecina inimese-eelsetel esindajatel olid enam-vähem samasugused kommunikatsioonisüsteemid nagu ahvidel[viide?][2]. Selles osas aga, mis toimus pärast inimese perekonna eraldumist, on suuri lahkarvamusi. Mõne uurija arvates oli juba Homo habilis'el algeline keelelaadne süsteem (eelkeel ehk protokeel), teiste arvates tekkis see alles Homo erectus'el (1,8 miljonit aastat tagasi) või Heidelbergi inimesel (0,6 miljonit aastat tagasi) ning päris keel tekkis Homo sapiens'il vähem kui 100 000 aastat tagasi.
Mõttelugu muuda
Religioonis ja mütoloogias muuda
Pikemalt artiklis Müütiline keele teke- Pikemalt artiklis Jumala keel
- Pikemalt artiklis Jumalate keel
- Pikemalt artiklis Aadama keel
Mütoloogiates on keele tekkest palju räägitud. Enamasti peetakse inimeste keelele eelnevaks jumalate keelt.
Juttu on ka vaimude või loomadega suhtlemiseks kasutatavatest keeltest, sealhulgas lindude keelest.
Katsed algse keele leidmiseks muuda
Ajaloos on jutustusi katsetest inimesele algselt omase keele kindlakstegemiseks.
Neist esimene pärineb Herodotoselt, kes jutustab, et vaarao Psammetich (tõenäoliselt Psammetich I) laskis kaks last üles kasvatada kurttummadel, et näha, mis keelt nad hakkavad rääkima. Kui lapsed tema ette toodi, ütles üks neist midagi, mis kõlas nagu bekos (früügia keeles 'leib'). Psammetich tegi sellest järelduse, et esimene keel oli früügia keel.
Samasuguse katse olevat teinud Šotimaa kuningas James V. Tema lapsed olevat kõnelnud heebrea keelt.[3]
Samasuguseid katseid olevat teinud Saksa-Rooma keiser Friedrich II ja Akbar, kuid nende lapsed ei hakanudki kõnelema.[4]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited muuda
- ↑ Keeleteaduses on üldtunnustatud, et ükski keel ei ole algeline ning keelte arenguastmes ei ole olulist erinevust.
- ↑ Asjaolu, et selle rühma esindajatele on erinevalt ahvidest omased emaste silmahambad ka isastel, viitab osa uurijate arvates sellele, et nad olid koostööaltimad ja vähem konkureerivad, mille põhjal omakorda võib arvata, et neil oli olemas sügavam kommunikatsioon.
- ↑ [[Robert Lindsay (kroonik)|]]. The history of Scotland: from 21 February 1436. to March, 1565. In which are contained accounts of many remarkable passages altogether differing from our other historians; and many facts are related, either concealed by some, or omitted by others, Baskett and company 1728, lk 104. Google'i raamat
- ↑ "Linguistics 201: First Language Acquisition". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2017. Vaadatud 20. juunil 2011.