Kebes Teebast (kreeka Κέβης; 5.–4. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, Sokratese lähikondlane[1], kes oli pärit Teeba linnast Boiootias. Kebes on peamiselt tuntud Platoni teoste läbi, kus teda on põgusalt nimetatud XIII kirjas[2] ja "Kritonis"[3] ning ta on koos oma Teeba kaaslase Simmiasega Sokratese vestluspartner "Phaidonis".

Kebese kohta pole palju teada ning ilmselt ta ka kirjutas vähe. Diogenes Laertios loetleb oma teose "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" Kebesele pühendatud peatükis kolme Kebese kirjutatud dialoogi.[4] Sama kinnitab ka Suda.[5] Need dialoogid on "Tahvel" (kreeka Πίναξ), "Seitsmes päev" (kreeka Ἑβδόμη) ja "Phrynichos" (kreeka Φρύνιχος).[4][5] Seejuures on "Tahvel" säilinud, kuid tänapäeval arvatakse, et selle autor ei olnud Sokratese lähikondlane Kebes ning tekst pärineb 1. sajandist pKr.[6] Kebese õpetuse ja arutlusstiili kohta võib teha oletusi Platoni dialoogi "Phaidonile" tuginedes, kuid selles kontekstis on raske eristada Kebese enda tegelikke väiteid ning Platoni kirjanduslikke täiendusi.

Platoni dialoogis "Kriton" on väidetud, et Teebast pärit sõbrad Simmias ja Kebes soovisid tasuda tarviliku summa Sokratese vangistusest vabastamiseks.[3].

Viited muuda

  1. Xenophon, "Mälestusi Sokratesest" I raamat, 2. peatükk, lõik 48
  2. Platon, "Kirjad" XIII kiri, 363a
  3. 3,0 3,1 Platon, "Kriton" 45b
  4. 4,0 4,1 Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 125
  5. 5,0 5,1 "Suda", artikkel "Kebes" K 1215, tõlkinud David Whitehead
  6. Vt nt "Die Bildtafel des Kebes: Allegorie des Lebens". Eingeleitet, übersetzt und mit interpretierenden Essays versehen von Rainer Hirsch-Luipold, Reinhard Feldmeier, Barbara Hirsch, Lutz Koch, Heinz-Günther Nesselrath. (SAPERE, Bd. 8.) Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 2005, lk. 29